19:30 21. Jaanuar 2017
Tallinn0°C
Kuula otse
Eesti poliitiline juhtkond valmistab usinalt ette pinnast Ameerika liitlaste kohaloleku laiendamiseks.

Eelposti ideoloogia

© AP Photo / Liis Treimann
Analüütika
lühendatud link
368819

Eesti poliitiline juhtkond valmistab usinalt ette pinnast Ameerika liitlaste kohaloleku laiendamiseks, kuigi lõplikku otsust selle kohta ei ole Läänes veel tehtud ja selle vastuvõtmine sõltub maailma poliitilisest konjunktuurist.

Boriss Grigorjev

Mõte, et Eesti peab "Ida ja Lääne vahelisest ühendussillast" muutuma NATO hästikindlustatud eelpostiks, öeldi esmakordselt avalikult välja pärast Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiiti Tallinnasse. Sellest ajast peale käib "eelposti" ehitamine täie hooga nii tehnilisel, kui ka ideoloogilisel rindel, kuigi see on seotud teatud raskustega.

Väikese rühma ameerika sõjaväelaste saabumine Eestisse ja riigipiiri reaalse demarkeerimise alustamine veel enne Venemaaga ametliku piirilepingu sõlmimist on vaid "esimesed pääsukesed" riigi muutmisel puhvertsooniks, mis peab sama mugavaks instrumendiks Venemaa survestamisel ja väeüksuste ja sõjavarustuse kohaletoomise platsdarmiks sõjategevuse puhkemise korral. Siiski võivad need sammud poliitilise konjunktuuri mõjul veel muutuda sõltuvalt olukorrast maailmas ja USA eelseisvate presidendivalimiste tulemustest. On tõenäoline, et kuni Ameerika uue presidendi selgumiseni Balti riikide osas mastaapseid otsuseid oodata ei ole.

Siiski jätkavad Eesti ja teiste Balti riikide võimud aktiivset propagandategevust NATO kohaloleku suurendamiseks soodsate tingimuste loomiseks.

Uueks trendiks olukorra pingestamisel on saanud mõnede ühiskonnategelaste poolt kahtluste külvamine Eesti venekeelse elanikkonna suhtes. Alustuseks näidati kahes rahvusringhäälingu kanalis ETV ja ETV+ BBC provokatsioonilist filmi kolmanda maailmasõja puhkemisest, mille süüdlastena kujutati Venemaad ja Eestis elavat venekeelset elanikkonda. Kusjuures päris filmi alguses näidati dokumentaalkaadreid rahutusest, mis puhkesid 2007. aastal seoses Eesti valitsuse otsusega paigutada nõukogude sõjaväelasest Tallinna vabastaja monument ümber Kaitseväekalmistule. Kuigi filmi loojad arendasid sündmustikku edasi Venemaa tellitud ekstremistide poolt venekeelsete elanikkonna ründamise liiniga, siis "pronksiöö" sündmuste meenutamine vaid dokumentaalkaadritena kujutas riigi venekeelset elanikkonda antud kontekstis ohuna Eesti julgeolekule. Ja see signaal võeti eestikeelse auditooriumi poolt kahtlemata tegelikkuse pähe. Pärast filmi esitlust ütles kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov otsesõnu, et venekeelseid kaitseväelasi ei saa usaldada. Oma sõnade kinnituseks tõi Hvostov päästeametnik Sergei Menkovi teenistusest kõrvaldamise näite Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadil tehtud kriitiliste kommentaaride eest.

Enne seda seadis Eesti venekeelse elanikkonna lojaalsuse kahtluse alla justiitsminister Urmas Reinsalu, tehes ettepaneku kontrollida iga Eesti kodakondsust taotleva isiku nõustumist teesiga Eesti okupeerimisest NSVL poolt 1940. aastal. Need, kes selle seisukohaga ei nõustu, ei peaks ministri arvates passi saama.
Alanud venekeelsete inimeste kujutamise kampaaniale Eesti vaenlastena pööras tähelepanu ajalehe Postimees analüütik Erkki Bahovski, püstitades küsimuse, kas ikka on mõtet pidevalt tõstatada venekeelse elanikkonna meelsusest teemat ja kontrollida nende lojaalsust Eesti Vabariigile? Ta jõuab järeldusele, et kui NATO vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5 annab riigile julgeolekugarantii, siis ei pruugi kohalikke venelasi karta. Samal ajal viitab ta artiklile ajakirja Foreign Affairs värskes numbris, mille kohaselt "Venemaad ja Hiinat ähvardab anarhia ja seepärast käituvad nad rahvusvahelisel areenil järjest agressiivsemalt." Tuleb välja, et Eestit võivad potentsiaalselt ähvardada korraga kolm ohuallikat: Eestimaa venelased, Venemaa ja Hiina, seega omandab "eelposti" idee uusi värvitoone.

Teisest küljest konstateerib ülalviidatud Andrei Hvostov, et usk NATO lepingusse on Eesti jaoks muutumas omamoodi "riiklikuks religiooniks", milleks ei ole tegelikult eriti alust. "Mulle tundub, et meie, eestlased, oleme enesepettuse maailmameistrid," konstateeris Hvostov oma intervjuus telekanalile ETV+.

"Mida ma aga pean BBC filmis positiivset, on sealt saadud sõnum, et NATO lepingu 5. artikkel, millesse usk on meil muutumas riiklikuks religiooniks, ei saa olla sajaprotsendiliselt kindel. Me ei saa olla lõpuni kindlad, et nad tõepoolest tulevad ja on seal kusagil nõus nupule vajutama, et vaid meie sõltumatust säilitada. See oli, ma ütleks, Eesti ühiskonnale jalahoop tagumikku," ütles kirjanik.

Ühed, kes ei näe Eesti muutmises eelpostiks mingeid eeliseid, on kohalikud ärimehed. Näiteks riigi endine peaminister, praegune Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi. "Me oleme enda ja naaberriigi Venemaa vahele ehitanud paksu ja läbipaistmatu seina," ütles Vähi intervjuus ajalehele Maaleht, lisades, et ta ei näe praegu mingit Venemaa agressiooni ohtu. Intervjuus Rahvusringhäälingule lisas T. Vähi, et "riigi majanduse ohverdamisega ei ole võimalik riigi julgeolekut tugevdada".

Sellisel seisukohal on ka mõned teised riigi suured ärimehed.

Seega on kujunemas olukord, kus Eesti poliitiline juhtkond valmistab ette pinnast Ameerika liitlaste kohaoleku laiendamiseks, kuigi lõplikku sellekohast otsust ei ole Lääs veel vastu võtnud ja selle vastuvõtmine sõltub maailma poliitilisest konjunktuurist. Sellise plaani vastu töötab muuhulgas ka Venemaa investeeringute vähenemise ja Venemaa vastumeetmete tõttu riigi ühe nõrgenev majandus. Järelikult võivad Eesti võimuparteidel tekkida raskused valijate häälte saamisega valimistel. Lisaks sellele lahkub sel aastal ametikohalt "ameeriklasest president" Toomas Hendrik Ilves ja seetõttu on võimalikud värsked tuuled ka Eesti uue riigijuhi poolt. Kõik see lubab oletada, et "eelposti" küsimus ei ole veel lõplikult otsustatud ja vaatamata Eesti praeguste võimude aktiivsusele on riigi arengutee suuna muutmine veel võimalik.

 

 

Peamised teemad