02:01 09. Detsember 2016
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Foto on illustratiivne

Kolonelide langemise aeg

© Sputnik / Игорь Зарембо
Analüütika
lühendatud link
9450

Luiged lähevad – lumi taga, kolonelid lähevad – juhtimises auk.

Indrek Sooda

Briti armee pataljoniülem kolonelleitnant Rupert Stuart Michael Thorneloe langes 1. juulil 2009 Afganistanis Helmandi provintsis improviseeritud lõhkekeha plahvatuses. Ta oli tolles Afganistani sõjas kõige kõrgemas auastmes langenud sõjaväelane. Temaga koos sai surma ka tema autojuht trooper Joshua Hammond.

Eesti pataljoniülem, samuti kolonelleitnant, langes autoroolis Virumaal. Autojuhti tal polnud. Kas leiame siit kümme erinevust? Või kümmet sarnasust?
Eesti riik on juba ammu nii rikas, et jaksab riigikaitseks ettenähtud 2% eest muuhulgas kaitseväe keskjuhtivkoosseisule (juhtkonnale nagunii) iga paari aasta tagant korralikud tsiviilväljanägemisega autod liisida. Mitte just alati õhkvedrustuse ja kuue kõlariga aga ikkagi. Autojuhi palkamiseks aga sellest rahast ei jätku. Pataljoniülem, kelle vastutada on mitusada alluvat, miljonite eest relvi ja muud vara ning kanda riigikaitse raskus oma „rindelõigus", peab talle 24/7 istumise alla antud auto seadusliku teelpüsimise eest hoolitsema ise.

Vabariigi president andis hiljuti Jüri Ratasele volitused valitsuse moodustamiseks. Üks esimesi liigutusi, kui mitte kõige esimene, mida ta presidendi kantseleist väljudes tegi — andis ajakirjanike kaamerate ja mikrofonide ees ära oma auto võtmed ja kolis end turvameeskonna mikrobussi. Ma ei tea, kas sellel õhkvedrustus oli aga kuus kõlarit oli seal kindlasti. Aga point sai taken. Mingil tasemel pole liidril auto juhtimine enam lubatud, isegi kainena mitte. Keegi teine teeb seda tema eest.

Või teine näide. Millistel ametikohtadel teenis Eesti ajateenija Vene kroonus. Ikka oli ta kas laatsaretis, mingi laomees või ülema autojuht. Eks oli ka eesti soost rakettide tankijaid, langevarjureid ja luureanalüütikuidki aga need olid ikka pigem reeglit kinnitavad erandid. Oluline on teada ja tähele panna, et kirutud Vene sõjaväes, Saksa, Prantsuse, ja Briti omas samuti, ei keeranud ohvitser kunagi autorooli, vähemalt teenistusauto ega muu sõjatehnika rooli mitte, ammugi siis veel podpolkovnikust, kolonelleitnandist või oberstleutnantist pataljoni- või polguülem. Eks langes neidki aga mitte teenistusauto roolis.

Siit kumab Eesti kaitseväe tüüpiline kasvuraskus, Vabariik ju ikka veel alles noor: püssi ostame — padrunid saavad otsa; autod muretseme — bensiini ja akusid enam ei jaksa. Nüüd siis, pataljoniülem on, haridus on, auaste on, pataljon on, teenistuskogemus on, eurokasarmu on, auto on ja käsk on — aga ikka ei toimi. Õigemini, üldiselt toimib aga mitte veel nii hästi kui tahaks ja vaja oleks.

Kas oleme juba ka nii rikkad, et saaksime ülema ametisõiduauto rooli panna sõjaväelase (tööpäevadel kaheksast viieni tsiviilautojuhist on pataljoniülemale vähe), kelle ainsaks ülesandeks olekski auto juhtimine ja ülematel endil autojuhtimise sootuks ära keelata.

Kui lasta ülemate autosid roolida ajateenijatel, oleks ülema elu igal aastal uue verinoore kogemusteta autojuhi kätes ja mingi aeg poleks autorooli ikkagi kedagi panna, sest ajateenijaid lihtsalt pole. Vanad olijad on juba läinud, uued pole veel tulnud või veel välja õpetatud. Pealegi jääksid need poisid siis tavapärasest sõjalisest väljaõppest kõrvale. Juba paari aastaga koguneks selliseid võitlejaid, kes sõjalises mõttes ei oska midagi peale sõiduauto juhtimise, vähemalt reservpataljoni jagu. Teised võitlejad õpiksid pärast reserviarvamist sõiduauto juhtimise varem või hiljem nagunii ära aga sellele lisaks oskaksid nad ikka ka midagi muud veel.

Teisalt jälle, kellena alustas oma kaitseväelist karjääri uueks mereväe ülemaks tõusev kaptenleitnant (kolonelleitnandi vaste mereväes). Õige — ülema autojuhina. Kord juba juht on alati juht. Mõtelda on mõnus: ajateenijast pataljoniülema autojuhist saab teenistuse järel tsiviilelus jaoülem kohalikus kaitseliidu malevas, juhatuse liige kitsekasvatusfarmis, ettevõtluse arendamise sihtasutuses, erakonnas, vallalavalitsuses, parlamendifraktsioonis…

Seega tahaks igale kaua ja kõrgelt koolitatud pataljoniülemale kutselist sohvrit. Kas saldo lubab? Või tundub, et vii sant sauna, aita veel lavale ka.

Purjusolek pidavat olema sotsiaalne pahe, mitte süütegu. Joobes autojuhtimine ja liiklusõnnetuse põhjustamine on süütegu. Koloneligi kaotasime me mitte tema purjusoleku (mis see 2 promilli siis mehele ikka ära ei ole, poisikese paneb põdema, mehele ei tee midagi, ja joodud pudel oli kindlasti ka maksumärkidega), vaid purjus autojuhtimise pärast. Ja olemegi esimesel ruudul tagasi. Veeblipalga hoidsime kokku aga poolteist aastakümmet kasvatanud ja kaugel-kõrgel koolitatud kolonelist oleme ilma. Võiks, nagu ütles KUKU raadioeetris ajakirjaniku etteütlemise peale kaitseväe peainspektor, ohje pingutama hakata aga kas see aitab?

Võib ilmas kõike juhtuda
Võib sitavanker minna katki
Võib ema lapse hüljata
Kuid kainelt rooli — mida veel,
Sel määratud on luhtuda!

Originaalis:
Всё может быть, всё может статься,
Телега может разломаться,
Мать может от сына отказаться,
Но бросить пить — не может быть!

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
promille, purjus, kaitsevägi, kolonelleitnant, pataljoniülem, Eesti

Peamised teemad