11:44 09. Detsember 2016
Tallinn+ 4°C
Kuula otse
USA presidendiks valitud Donald Trump

Läheb lahti küll aga pole tamasseri rauad

© AP Photo / Patrick Semansky
Analüütika
lühendatud link
Mihhail Šeinkman
4511

Ohtu Ameerika suunast tuleb Euroopal nüüd rohkemgi karta, kui Venemaa poolt. Nüüdseks on aru saadud, et sealt ähvardav oht on reaalne. Mitte selles mõttes, et Ühendriigid on juba aastakümneid Euroopat tanki löönud. Kõik on hullemgi veel.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Tormilised ja kestvad jutud Euroopa Liidu armee loomisest on lõpuks ometi materialiseerunud millessegi käegakatsutavasse. Mitte relvaraudadesse, soomusesse ega külma terasesse — paberisse hoopis. See aga enam kõike ei kannata — edasilükkamist nimelt. Pea iga sõna sellel suisa karjub: on tagumine aeg!

Autorid tahaksid, et ka iga number seal karjuks samamoodi. Kuid numbreid on seal vähevõitu, sajad miljardid eurod sõjalisteks vajadusteks on alles sihikule võetud. Vaatamata sellele nimetati hiljutist Euroopa julgeolekuprojekt Brüsselis "viimase aastakümne kõige mastaapsemaks". 

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Seejuures ollakse isegi tagasihoidlikud. Oleks võinud öelda, et kogu Euroopa Liidu eksisteerimise aja jooksul. Varem kunagi ju isegi ei püütud sõjakas välja näha. Nüüd siis äkki — "Euroopa kaitseuuringute plaan". Sisuliselt on see EL sõjaline doktriin. Või siis vähemalt ühiste kavatsuste protokoll EL piiride kindlustamiseks, eelkõige rahaga.

Ja just raha on kästud EL raames koostegutsemiseks mitte kokku hoida. Väidetakse, et see pole mingi NATO dubleerimine, see on kõigest katse avada teine rinne. Või isegi fond. Euroopa kaitsekulutuste fond, mis lubaks Vana Maailma riikidel sõjalisteks vajadusteks ka laenu võtta.

Niikaugele oleme siis jõudnud. Ohtu Ameerika suunast kardetakse nüüd rohkemgi kui Venemaalt paistvat, sest see on tõesti reaalne. Mitte selles mõttes, et Ühendriigid on Euroopat aastakümneid löögi alla seadnud. 

Vaid selles mõttes, et võidakse otsustada, et olite tankis varjul ja aitab nüüd küll. Trump võib mõelda nagu üks tema lähikondsetest, et Balti riigid ei vääri USA kaitsetagatisi, sest nii, nagu nad on kogu aeg olnud, on nad ka praegu "Sankt Peterburgi" eeslinn. Ka Euroopa Komisjoni president teatas veel septembris ettenägelikult, et "EL ei saa endale enam lubada sõltuvust ainult ühest suurriigist". 

Nagu oleks ette aimanud, et ka see üks suurriik ei saa endale samuti enam lubada EL sõltumist ainult temast. Valitud president ütleb, et maksa ära ja maga rahulikult. Eurooplastele on see aga löögiks allapoole vööd, mis käib tasku pihta. Sellepärast Brüsselis otsustatigi, et kui kaitsetegevusse panustada, siis ikka enda omasse.

Aga üleskutse, et edaspidi tuleb oma peaga mõelda, on kiiduväärt. Iseasi, kas seda arunatukest ikka jätkub, et vatsata kasvõi kahele küsimusele: kellega siis ka sõdida kavatsevad ja mis peamine, kes sõdima hakkavad ja millega. Esimese küsimusega on lihtne, pole isegi midagi mõelda, ega siis mitte Islamiriigiga ometi.

Teise küsimusega võib aga probleeme tekkida. Olemasolev vägi on juba paigutatud Balti riikide kaitsele. Ülejäänud aga ei suuda isegi relvituid migrante heidutada. 

Mis aga arsenali puutub, siis selle kohta tasuks täpsemalt pärida Saksamaa eriväelastelt, kuidas nad õppustel kuulipilduja asemel luuavarsi kasutavad. Või Leedult, kelle kogu kaitse-eelarve kulus köögiriistade soetamisele. On veel kaks ja pool Bulgaaria lahingulennukit ja paar Eesti roomikmasinat. Ühesõnaga, see ongi kõik, mis vaenlase surnult langema sunnib.

Kuidas saakski teisiti olla, kui reservide mobiliseerimisega tegelevad EL-s pesuehtsad tsivilistid: Euroopa diplomaatia perenaine Mogherini, Euroopa Komisjoni president Juncker ja nendega liitunud Hollande. Ka temal hakkas äkki koitma, et Euroopa ei kaitse ennast piisavalt.

Oleks võinud oma ainsa lennukikandja Balti merele saata. Nädalaks ajaks, nagu Süürias. Tolku tast poleks aga see-eest oleks kõik näinud, et see püsib endiselt veepeal. Kui kaugele EL oma verejanus läheb, on Hollande jaoks ilmselt veel sõjasaladus. Nii nagu ka see, et sõjaväge peavad juhtima kindralid, mitte junkrud. Muide ka nendest umbkaitseks piisab, selles mõttes, et mõistuse häält mitte kuulda võtta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Euroopa armee, EL, François Hollande, Jean-Claude Juncker, Federica Mogherini, Donald Trump, Euroopa, USA, Venemaa

Peamised teemad