02:06 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Surmanuhtlus.

Surmanuhtlus on Eestis kaotatud, kuid selle pooldajaid on palju

© AP Photo / Sue Ogrocki
Kultuur
lühendatud link
16030

Pühapäeval kõlas Vatikanis üleskutse kõigi maade valitsustele kaotada surmanuhtlus võimalike karistuste nimekirjast kogu maailmas. Ehkki Eesti tegi seda juba 18 aastat tagasi, on siin selle karistusviisi pooldajaid kaks korda rohkem kui naaberriigis Lätis.

ТАLLINN, 24. veebruar — Sputnik. Eestis ja Leedus kaotati surmanuhtlus juba 1998. aastal, Lätis alles viis aastat tagasi. Sellegipoolest on neis riikides jätkuvalt palju selle karistusmäära taastamise toetajaid.

Agentuuri SKDSA sotsioloogiateenistuse korraldatud arvamusküsitluse kohaselt on üle kolmandiku Läti elanikest seisukohal, et surmanuhtlus tuleks taastada. Selle kõrgeima karistusmäära taaskehtestamist pooldas 37% küsitletuist, vastu oli alla poole küsitlusele vastanuist, teatab BNS.

Samal ajal on Eestis, toetudes aastataguse arvamusküsitluse andmetele, surmanuhtluse pooldajate protsent märgatavalt suurem. Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldatud uuring näitas, et 70% eesti ühiskonnast on seda meelt, et surmanuhtluse võiks kõrgeima kriminaalaristusena riigi õigusemõistmise süsteemis taastada, teatas ERR.

Uuringust ilmnes, et 2010. aasta analoogse küsitluse tulemustega võrreldes surmanuhtluse pooldajate hulk viie aastaga 8% võrra suurenenud.

Ei kommenteeri

Sputnik küsis Eesti kolme suurima konfessiooni esindajatelt nende arvamust surmanuhtluse ja selle tohutult arvuka toetajaskonna kohta. Nagu võiski oodata, olid seisukohad konfessioonide vaatenurgast sarnased: Eesti katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud on üksmeelselt surmanuhtluse vastu.

Küsides samas, mispärast Eesti elanike enamus surmanuhtlust pooldab, samal ajal kui naaberriigis Lätis on see protsent ligi kaks korda väiksem, jäädi vastustega pisut jänni.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajad teatasid et nende kirik on kategooriliselt surmanuhtluse vastu, kuid küsitluse tulemusi kommenteerida ei osanud.

Eesti Rooma-Katoliku Kiriku esindajad ütlesid ajapuudusele viidates, et pole jõudnud küsitluse tulemusi põhjalikult analüüsida, märkides samas, et nende kiriku poolt ei ole surmanuhtluse soovijatele kunagi vähimatki toetust, olgu neid kui tahes palju.

„Abordiõiguse pooldajaid on samuti üle 70%, kuid see ei tähenda, et me peaksime asume nende poolele. Roomakatoliku kirik on alati kaitsnud inimelu kui väärtust ja pühadust," vastas Sputnikule kiriku pressiteenistus.

Põhjuseks usu puudumine

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindajad oletasid, et surmanuhtluse suure toetuse taga seisab inimeste uskmatus.

„Uuringu tulemusi vaadates tuleb märkida, et kristlaste arv Eestis moodustab vaid pisut üle 30% elanikkonnast. Võimalik, et just setõttu on 70% eestimaalasi surmanuhtluse poolt. Samal ajal on Lätis kristlasi ligi pool elanikkonnast, ja seetõttu on seal ka surmanuhtluse vastasete määr oluliselt suurem," ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku avalike suhete spetsialist Kalle Kõiv.

Moratoorium surmanuhtlusele kehtestati Eestis 13. mail 1998, kusjuures viimane surmamõistev otsus viidi täide 7 aastat enne seda. Vastavalt Eesti seadusandlusele on see karistusviis keelatud nii rahuajal kui sõjatingimustes. Eestis kehtiv kõrgeim karistusmäär on eluaegne vangistus.

Maailm ilma surmanuhtluseta

Roomas toimuva rahvusvahelise konverentsi „Maailm ilma surmanuhtluseta" eelõhtul kutsus Rooma paavst Franciscus kõikide maailma riikide valitsusi sellest karistusviisist lõplikult ja täielikult loobuma.

„Koputan riigijuhtide südametunnistusele, et suudetaks jõuda rahvusvahelisele konsensusele surmanuhtluse keelustamises. Katoliiklastest kristlasi kutsun üles näitama mehist ja kõnekat eeskuju sellega, et käesoleva kirikuaasta, püha aasta vältel ei pöörata ühtegi surmamõistmisotsust täitmisele," ütles kirikupea pühapäevase Angeluse palve ajal.

Püha Peetruse väljakule kogunenud usklikud tervitasid paavst Franciscuse üleskutset tormilise aplausiga, kirjutab RIA Novosti.

 

 

 

 

 

Peamised teemad