20:19 22. Jaanuar 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Rahvatantsijate kogukond hindab konservatiivse joone hoidmist peotraditsiooni jätkamisel

Rahvatantsijad soovivad peotraditsiooni jätkamist

© Sputnik / Владимир Песня
Kultuur
lühendatud link
1210

Tantsupidu peaks olema sillaks eri vanuserühmade, piirkondade ja välis-eesti kogukonna vahel.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. Rahvatantsijad ja nende juhendajad soovivad eesti rahvatantsupidude traditsiooni jätkumist nende senises vormis, rahvusliku identiteedi edasikandjana, selgus teisipäeval tutvustatud mõttekoja Praxis läbiviidud uuringust.

"Võib öelda, et rahvatantsijate kogukond hindab konservatiivse joone hoidmist peotraditsiooni jätkamisel. Näiteks ei poolda suur enamus vastanutest, et üldpeol esitataks noortepäraseid tantsustiile või teiste rahvuste tantse," ütles uuringu läbi viinud Jane Matt Praxisest, vahendas BNS.

"Üks olulisemaid väärtusi uuringus osalejate jaoks oli põlvkondlik sidusus ja traditsiooniline järjepidevus. Sooviti ka, et tantsupidu oleks sillaks eri vanuserühmade, piirkondade ja välis-eesti kogukonna vahel," lisas Matt.

"Eesti rahvatantsu põhisammustikku ja tradistioonilisi liikumisi kasutavaks sündmuseks jääb tantsupidu kindlasti. Uued tantsud, mis tehakse, kasutavad ju ka traditsioonilisi liikumisi ja tantse," märkis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) juht Kalev Järvela teisipäeval pärast uuringu tutvustust BNS-ile.

"Kui oli juttu, et kas võib lubada tantsupeole väga novaatorlikke ja uusi tantsustiile, siis tegelikult konsensulik vastus oli selline, et jah võib küll, kui see on tingitud tantsupeo kunstilisest kontseptsioonist ja ei muutu valdavaks," lisas Järvela.

Matt tõi uuringutulemusi tutvustades esile, et rahvatantsijad, rühma- ja tantsujuhid olid seniste tantsupidude korralduse ja nende kantud väärtustega väga suures ulatuses rahul. Tema sõnul sai kinnitust ka varasemalt Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma poolt 2013. aasta uuringus tehtud järeldus, mis toob esile tantsu- ja laulupeo traditsiooni olulisuse rahvuslike väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimisel.

"Tantsupeo juures hinnati kõrgelt kvaliteeti ehk professionaalset terviklikul lool põhinevat etenduse formaati," lisas Matt. Samuti toetati praegust tantsupeol osalejate valikuprotsessi, kus rühmad valitakse välja tantsuoskuse ning selle põhjal kujuneva üleriigilise pingerea alusel.

„Tantsupidu ei tohiks olla tantsurahva meelest meelelahutuslik festival, mis koosneb üksikutest tantsunumbritest, vaid peab moodustama ühtse terviku, kus tantsude ja muusikavalikuga jutustatakse selge sõnumiga rahvuslikke põhiväärtusi kandev lugu," võtavad uuringu korraldajad vastajate hinnangud kokku.

Uuring ja tantsupeoprotsessi tunnuseid kirjeldav kogumik valmis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja mõttekoja Praxis koostöös. Laiapõhjaline rahvatantsijaid kaasav elektrooniline küsitlus viidi läbi 14. aprillist kuni — 1. maini eelmisel aastal. Küsitluses olid oodatud osalema kõik rahvatantsuga tegelevad või varasemalt aktiivselt tegelenud vähemalt 16-aastased inimesed, sealhulgas tantsurühmade juhendajad ja väliseesti rühmad. Küsitluses osales ligi 1800 inimest.

Tagid:
tantsupidu, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, ERRS, Praxis, Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, tantsija, rahvatantsijad, Eesti

Peamised teemad