18:20 22. Jaanuar 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
NASA avastas sajakilomeetrise mõra Antarktika jääs

NASA avastas sajakilomeetrise mõra Antarktika jääs

© Фото: NASA/John Sonntag
Haridus
lühendatud link
8762

NASA spetsialistid tuvastasid Antarktika ühes kõige nõrgemas jääliustikus hiigelsuure mõra pikkusega 112 kilomeetrit.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Selle ilmnemine annab tunnistust jäämassiivi lagunemise algusest ja megasuure, 6 500 ruutkilomeetrise pindalaga jäämäe moodustumisest, vahendas väljaanne Live Science teavet RIA Novosti.

Kliimateadlased, okeanoloogid ja teised teadlased arvasid kaua aega, et kliimamuutused ähvardavad hävitada peamiselt Maa põhjapoolkera jäävarusid — Gröönimaa liustikke ja põhjapooluse jäämütsi.

Viimastel aastatel hakkas see ettekujutus muutuma. Teadlased on leidnud tõendeid selle kohta, et esimesena ei pruugi kaduda mitte põhjapoolkera jääväljad, vaid osa Antarktika liustikest, mis põhjustab merevee taseme katastroofilise tõusu. Sel põhjusel jälgib NASA projekti IceBridge raames nüüd pidevalt lõunapooluse jääalade seisundit, kasutades nende uurimisel luurelennukeid.

Need uuringud näitavad, et kõige ohustatum ja tegelikult kindel kandidaat hävinemiseks on Larseni nimeline liustik Antarktika poolsaare idarannikul. See hakkas lagunema juba 1995. aastal, tolle liustiku viimased jäänused, nagu IceBridge´i andmed näitasid, pidi alustama oma teekonda olematusse eeloleval suvel.

Nii ka juhtus — NASA-le novembri lõpul ja detsembri esimestel päevadel saabunud viimased aerofotod näitavad, et liustikusse Larsen C, mis on Larseni liustikumassiivi osaks, on tekkinud hiiglaslik mõra pikkusega 112 kilomeetrit, laiusega umbes 100 meetrit ja sügavusega umbes 500 meetrit.

Spetsialistide arvates tekkis see mõra kas möödunud või ülemöödunud aastal, mis annab tunnistust jäämassiivi ülikiirest lagunemisest. Mõra muutub kiiresti üha suuremaks.
Koos suve saabumisega lõunapoolkerale muutus Larseni liustik hiigelsuureks jäämäeks pindalaga 6500 ruutkilomeetrit. See ala on mõõtudelt võrreldav USA Delaware´i osariigiga ja moodustab ligikaudu seitsmendiku Moskva oblasti, Eesti või mõne teise väiksema Euroopa riigi pindalast.

Liustiku Larsen C lagunemine viib nende Antarktika mandriosa liustike „äralibisemiseni", mis praegu sealset jäämassiivi paigal hoiavad.

Tagid:
jäämassiiv, NASA, Arktika

Peamised teemad