14:11 22. Jaanuar 2017
Tallinn+ 4°C
Kuula otse
Paraad Pärnus.

Eesti ei mahtunud riikide relvajõudude reitingus saja hulka

© AFP 2016 / RAIGO PAJULA
Eesti uudised
lühendatud link
18264

Eesti rahvuslikud relvajõud on Global Firepower analüütikute hinnangul 108. kohal 126 riigi hulgas. See on Balti vabariikidest kõige nõrgem tulemus.

TALLINN, 22. veebruar — Sputnik. Balti riigid asuvad Global Firepower (GFP) portaalis avaldatud riikide globaalse sõjalise võimsuse indeksi järgi esisaja lõpu piirimail.

GFP spetsialistide arvates edestab Balti riikidest naabreid Läti, asudes 126 riigi hulgas 87. kohal. Leedul on 92. koht ja Eesti jääb analüütikute arvestuse järgi esisajast välja, asudes 108. kohal.

Global Firepower analüütikud märgivad, et Eesti on sattunud üsna keerulisse olukorda, arvestades, et ta on NATO liige ja Venemaa naaber.

GFP andmetel on Eesti relvastuses 318 soomusmasinat, 66 suurtükki, kuid mitte ühtegi tanki. Eesti õhuväe käsutuses on 6 treeninglennukit, mereväe koosseisus on 6 laeva. Riigi kaitse-eelarve on 355 miljonit dollarit.

Eesti kaitseväe käsutuses olev sõjatehnika
Eesti kaitseväe käsutuses olev sõjatehnika

Eesti on Balti riikidest ainuke, kelle kaitse-eelarve vastab täielikult ettenähtud mahule (2% SKT-st).

Reitingut juhib USA, talle järgnevad Venemaa ja Hiina relvajõud. Ameerika oli ka eelmisel aastal GFP poolt tunnistatud maailma sõjaliselt tugevaimaks riigiks. USA kaitsekulutuste maht ületab tunduvalt reitingutabelis temale vahetult järgnevate riikide kaitsekulutusi, märgib GFP.

Arvestuse metodoloogia lähtub rohkem kui 50 faktorist, mille hulgas on kaitsekulutused, õhu- ja mereväe võimsus, loodusressursside kasutuselevõtu ulatus ja riikide logistilised eripärad, nagu meresadamate ja tegutsevate lennuväljade hulk, samuti maanteede kogupikkus. Tähtsal kohal arvestuses on ka inimressursid.

Hinnatavate riikide tuumapotentsiaali, samuti nende sõjalist või ja poliitilist juhtpositsiooni reitingus ei arvestata.

NATO Balti riikides

Balti riigid tervitasid hiljutist NATO liikmesriikide kaitseministrite otsust alliansi kohaloleku suurendamise kohta Ida-Euroopas. Nagu ütles alliansi peasekretär, algavad läbirääkimised laiendatud sõjalise kohaloleku suuruse ja koosseisu osas kevadel ning lõplik otsus tehakse Varssavi tippkohtumisel selle aasta juulikuus.

Veebruari alguses avalikustas USA eriteenistuste analüütikakeskus ettekande "Suurenevad ohud NATO idatiivale". Keskuse eksperdid jõuavad järeldusele, et hüpoteetilise sõjakonflikti korral Balti regioonis Venemaa ja NATO vahel lööb Venemaa armee NATO väed Balti riikide territooriumilt välja kolme päevaga.

Analüütikute arvates purustatakse Venemaa kallatungi korral Balti riikidele siin paiknevad arvulises vähemuses olevad NATO jõud kolme päevaga. USA ja tema liitlaste sõjaline kohalolek regioonis on liiga väike võrreldes piki Balti riikide piire paiknevate Venemaa relvajõududega.

 

 

Peamised teemad