00:00 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Eesti Kaitseväe paraad.

Teabeamet: sõjalise konflikti oht Baltimaades võib tekkida Venemaa juhtide valearvestusest

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
36560

Teabeameti hinnangul ei ole Eesti Venemaa jaoks sõjalise planeerimise seisukohalt esmatähtis, tähtsaimad on Kaliningrad, Arktika ning alates 2014. aastast ka Ukraina.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Teabeameti hinnangul on suurim sõjalise konflikti oht Balti riikides tekkida Venemaa juhtkonna valearvestuses, seisab välisluurega tegeleva ameti aastaraamatus.

"Suurim sõjalise konflikti oht Baltimaades võib tekkida Venemaa juhtide valearvestusest, mis võib tuleneda nende moonutatud ohupildist lääne strateegilisel suunal (sh Baltimaades) toimuva kohta. Samas vaatab Venemaa Euroopat ühtse tervikuna ja seotuna teistes regioonides toimuvaga, seega võivad konfliktid Ukrainas või Arktikas anda siirdeid ka Baltikumi," seisab teabeameti aastaraamatus, teatas BNS.

Kuigi Eesti ei ole Venemaa jaoks sõjalises mõttes esmatähtis, võidakse ka siin sõjalist jõudu kasutada. Näiteks võidakse sõjalist jõudu kasutada olukorras, kus NATO ja Venemaa vahel mõnes muus regioonis tekkinud konfliktis ei ole Vene relvajõud suutelised adekvaatselt vastama," seisab aastaraamatus. "Luues siis konfliktikolde Baltikumi, üritaks Venemaa saada endale tugevamad positsioonid relvakonfliktile järgnevateks kõnelusteks."

Ka toonitab teabeamet, et arvestada, et Venemaa käsitab Balti mere regiooni tervikuna ja sõja korral ei hooli Moskva ühegi riigi neutraalsusest.

"Balti riike peab Venemaa NATO kõige raskemini kaitstavaks tugialaks, kust lähtub püsiv oht Venemaa julgeolekule ja nende hinnangul võib NATO tuua sõja korral üks kuni kaks korpust. Moskva arvates on siin vaid kaks positiivset stsenaariumi: kui Balti riigid NATO-st välja astuksid või kui NATO lakkaks olemast —, kõik muud lahendused on Venemaa seisukohalt poolikud," seisab aastaraamatus.

Teabeameti hinnangul lähtub Venemaa sõjaline planeerimine Balti operatiivsuunal eeldusest, et tal on vägede koondamisel NATO ees ajaline eelis ning viia seega Balti riikides läbi piiratud ulatusega sõjaline operatsiooni, enne kui NATO jõuab tõhusalt sekkuda.

"Sellise operatsiooni eesmärk ei oleks kogu Eesti või Läti territooriumi hõivamine, vaid kontrolli kehtestamine mõne piiriäärse linna või piirkonna üle," seisab aastaraamatus.

Teabeameti hinnangu kohaselt sooritaksid operatsiooni alaliselt Eesti või Läti piiride läheduses paiknevad üksused, mida julgestaks 1. tankiarmee ja Kesksõjaväeringkonna üksused ning heidutusena taktikaline tuumarelv.

 

 

Peamised teemad