12:51 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Valitsus kiitis neljapäeval rahandusministeeriumi ettepanekul heaks Euroopa Komisjoni otsuse Türgi pagulasrahastu rakendamise kohta.

Eesti maksab Türgi pagulasrahastusse 2,79 miljonit

© Flickr / Alex Berger
Eesti uudised
lühendatud link
10 0 0

Valitsus kiitis neljapäeval rahandusministeeriumi ettepanekul heaks Euroopa Komisjoni otsuse Türgi pagulasrahastu rakendamise kohta ning volitatas rahandusministrit kinnitama 2,79 miljoni euro maksmine Euroopa Liidu (EL) eelarvesse.

TALLINN, 17. märts — Sputnik. Liikmesriikidel tuleb teha sihtotstarbeline makse EL-i eelarvesse, millega rahastatakse Euroopa Ülemkogu suuniste kohaselt Euroopa Komisjoni otsuste alusel loodud Türgi pagulasrahastut, teatas BNS.

Türgi pagulasrahastu kogumaht on kolm miljardit eurot.

Sellest üks miljard eurot eraldatakse EL-i üldeelarvest tavakorras Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, arengukoostöö rahastamisvahendi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ja humanitaarabi raames.

Kaks miljardit eurot eraldatakse liikmesriikide poolt EL-i eelarvesse tehtava sihtotstarbelise makse arvelt. Täiendav makse EL-i eelarvesse on riikide vahel jagatud vastavalt nende osakaalule EL eelarve rahastamisel.

Vastavalt sellele on Eesti osalus 0,14 protsenti rahvuslikust kogutulust, ehk 2,79 miljonit eurot. Eesti panus Süüria pagulaste abistamiseks mõeldud EL-Türgi usaldusrahastusse makstakse välja EL-i maksete realt, rahandusministeeriumi eelarvest.

EL-i sissemaksetega finantseerivad liikmesriigid EL-i, mis on liidu ühise poliitika ja eelkõige investeeringute eelarve. Sissemaksete suurus arvutatakse peamiselt rahvusliku kogutulu põhjal. 2016. aastal on Eesti eraldis EL-i eelarvesse kokku 199 miljonit eurot. Võrdluseks — 2016. aastal saab Eesti prognoosi kohaselt toetusi EL-ilt ja teistelt institutsioonidelt 821,9 miljonit eurot.

EL-i üldeelarvest rahastatakse mitmeid valdkondi liikmesriikides — näiteks põllumajandust, infrastruktuuri rajamist, haridust, kultuuri, keskkonnapoliitikat, teadust, turvalisust — selleks, et saavutada ühtlasem majanduslik tase EL-i riikides. Lisaks on osa eelarvest mõeldud EL-i ühise sise- ja välispoliitika realiseerimiseks, sealhulgas arenguriikide toetamiseks ja humanitaarabiks. EL-i eelarvest tulevad ka Eestis kasutatavad EL-i struktuurivahendid, põllumajandustoetused ja muud toetused.

 

Peamised teemad