00:07 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Tulevane Eesti kliima on soodus põllumajandusele, näiteks saab põldudel kasvatada maisi.

Sajandi lõpul saab Eesti põldudel maisi kasvatada

© Sputnik / Игорь Зарембо
Eesti uudised
lühendatud link
34 0 0

NASA eksperdid: 2016. aasta veebruar oli ilmavaatluste ajaloo kõige soojem kuu Maal. Ka Eestis on kliimamuutused täheldatavad ja kui nii edasi läheb, võib meil varsti maisi kasvatada.

TALLINN, 17. märts — Sputnik. Maa pinna lähedase õhu temperatuur oli selle aasta veebruaris 1,35 kraadi kõrgem veebruarikuu näitajate keskmistest ajavahemikul 1951. kuni 1980. aastani. Eelmine rekordiliselt soe veebruar registreeriti 1998. aastal. Siis ületas temperatuur normijärgset kõigest 0,8 kraadi võrra.

Teadlased arvavad, et kõrge temperatuuri põhjuseks on " El Niño effekti" nimelise loodusnähtuse ja antropogeense globaalse soojenemise koosmõju.

El Niño on Vaikse ookeani ekvatoriaalse osa vee pinnakihi temperatuuri kõikumine, mis avaldab märgatavat mõju kliimale. Selle loodusliku fenomeni põhjused on ei ole veel lõpuni läbi uuritud.

Spetsialistid kardavad, et need näitajad võivad vaid tõusta ja see toob kaasa merepinna tõusu ning uued haigused, mis tekivad päikesekiirguse suurenemise tõttu.

Eestis oli veebruarikuu samuti tavalisest soojem

Riigi Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur veebruaris +0,7 kraadi, mis on 5 kraadi normijärgsest kõrgem. Pärnus registreeriti käesoleva aasta 10. veebruaril maksimaalne õhutemperatuur, mis küündis +6,6 kraadini, tõsi küll, soojakraadid ei püsinud kaua.

Keskmine sademete hulk veebruaris oli 70 mm, mida on 201% üle normi (sademete keskmine hulk on paljude aastate jooksul olnud umbes 35 mm). Rekord püstitati 1990. aasta veebruaris, kui fikseeriti 86 mm sademeid.

Maisipõllud ei ole mägede taga

Nagu rääkis portaalile Sputnik meteoroloogia ja loodusvaatluse populariseerija Jüri Kamenik, muutuvad Eesti talved üha lühemaks ja lühemaks ning väheneb lumikatte päevade arv ja kevad algab üha varem.

Tema sõnul võib pikaajalise ilmavaatluste põhjal järeldada, et olukord Eestis ja ka kogu maailmas saab minna vaid hullemaks. Seega võib sajandi lõpus Eestis oodata sooja ja vihmast talve ning suvi saab olema tuuletu ja palav, kuid hoovihmadega.

"Võib arvata, et tulevane Eesti kliima on soodus põllumajandusele, näiteks saab põldudel kasvatada maisi," ennustas Kamenik.

Analoogselt võib järeldada, et pehmem talv avaldab positiivset mõju loomakasvatusele, kariloomi saab edaspidi väljas karjatada aastaringi ja farmerid hakkavad küttesüsteemile vähem raha kulutama.

Käesoleva aasta võib lüüa temperatuurirekordi

Jaanuaris avaldas Alabama ülikool Huntsville's andmed viimaste temperatuuritrendide kohta. Tehiskaaslastelt saadud andmete põhjal võib käesolev aasta ületada 1998. aastat ja osutuda kõige soojemaks.

Möödunud talv oli üks soojematest paljudes piirkondades USA põhjaosas ja Alaskal. See talv oli ajaloo üks soojemaid sellistes linnades nagu: Minot (Põhja-Dakota), Albany (New-York), Burlington (Vermont), Allentown (Pennsylvania), Barrow (Alaska).

Eesti ilmarekordid

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti maksimaalne õhutemperatuur (35,6 kraadi), mis fikseeriti 11. augustil 1992. aastal Võrus ja minimaalne õhutemperatuur —43,5 kraadi, mis fikseeriti 17. jaanuaril 1940. aastal Jõgeval.

Peamised teemad