12:48 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
ESTCube-1.

Kosmos on meie! Kuidas Eesti kosmoseriigiks sai

© Wikipedia / Erik Kulu, Austin Hess
Sündmused
lühendatud link
10110

Täna, kosmonautikapäeval meenutab Sputnik tähtsamaid verstaposte kosmose vallutamise ajaloos. Kusjuures Eesti ajaloos, mis vaatamata oma tagasihoidlikele mõõtmetele on samuti andnud oma panuse kosmosesügavuste vallutamiseks.

TALLINN, 12. aprill — Sputnik. Kui irooniliselt see ka kõla, võib Eestit täie õigusega nimetada kosmoseriigiks. Selle tiitli sai ta 2013. aastal, kui ta maailma 41. riigina saatis maalähedasele orbiidile oma tehiskaaslase.

Siiski ei saa öelda, et Eestile oleks selles midagi erakorralist. Oma eesmärgi poole liikus väike riik paljude aastate jooksul kadestamisväärse järjekindlusega. Seepärast ei olegi oma satelliidi orbiidile lennutamine midagi rohkemat, kui vaid uus peatükk Eesti kosmoseajaloos. See ajalugu algas ammu enne taasiseseisvumist 1991. aastal.

Eesti on alati olnud nõukogude kosmonautide üheks lemmikpuhkepaigaks. "Rannik" ("Взморье"), just nii nimetati Eesti läänerannikul olevat eliittervisekompleksi, mida legendide järgi armastas külastada isegi Valentina Tereškova. Oma suletuse tõttu sai puhkekeskus kohalike elanike seaks tuntuks "kosmonautide suvilana".

Kuid kosmosetöötajad külastasid Eestit tihti mitte ainult selleks, et lasta end Eesti päikesekiirtel soojendada. Nõukogude ajal käis siin kõikjal kibe töö, kõik kosmose vallutamise helge eesmärgi nimel.

Eesti "tuubide" ebamaine maitse

Räägitakse, et kõikidest sotsialistlikest vabariikidest sai Eesti kosmoselaevade kavatsetavast üleslaskmisest esimesena teada, sest kui Moskva suurendab järsult tellimust toiduainetuubidele, küllap siis lendab varsti keegi kosmosesse.

Kosmonautika kõrghetkel, kui inimese kestev orbiidil viibimine muutus igapäevaseks reaalsuseks, hakati Põltsamaa põllumajanduskombinaadi (täna AS Põltsamaa Felix) konveieritel lisaks tsiviilotstarbelisele toodangule tootma tuubidesse pakitud valmistoitu, mis oleks tarvitamiskõlbulik ka kosmoses. Eesti ettevõte oli üks esimesi, mis hakkas orbiidil olevaid kosmonaute toiduainetega varustama.

Командир пилотируемого космического корабля Союз-4 Владимир Шаталов во время приема пищи на борту.
© Sputnik /
Piloteeritava kosmoselaeva „Sojuz-4“ komandör Vladimir Šatalov kosmoselaeval einestamas.

Enestki mõista esitati erilisele toidule ka erilisi nõudmisi. Nii tuli tuubid eriliselt steriliseerida ja nende sisu pidi olema kergesti seeditav. Moskva pakkus välja kolm supiretsepti, kuid Eesti spetsialistid täiendasid sortimenti kümnete kosmoseroogadega. Muuhulgas hakati tuubidesse panema näiteks kohupiimakreemi ja šokolaadipastat, jookidest oli sortimendis kohvi ja erinevad mahlad.

Põltsamaa ettevõtte toodang oli kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et kahes kosmoseekspeditsioonis osavõtnud Vitali Sevastjanov tuli isiklikult tehasesse, et oma tänu väljendada. 2011. aastal külastasid kombinaati Georgi Gretško ja Aleksei Leonov, seekord seoses dokumentaalfilmi võtetega. Otsustades toona üles võetud materjalide põhjal võeti tehases neid vastu nagu lähedasi sugulasi.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kosmosetoidu tootmine lõpetati, kuid see konveier töötab siiamaani. Nüüd toodetakse sellel sinepit.

Killuke Eestit kosmosejaamas "Mir"

Veelgi sagedamini käisid kosmonaudid Tõraveres, kus asub riigi suurim astronoomiakompleks — Tartu observatoorium. Just siin töötati välja seadmed, millega neil orbiidil töötada tuli.

70-ndate aastate alguses loodi selle hoone seinte vahel kosmose telespektromeeter "Mikron", mis oli ette nähtud erinevate atmosfäärikihtide ja helkivate ööpilvede uurimiseks. Seade, mis oleks nagu teaduslik-fantastilise romaani lehekülgedelt maha astunud, kaalus 20 kilogrammi ja sellel oli 4 objektiivi. Seadme debüüt kosmoses toimus kosmosejaama "Saljut-4" pardal.

"Mikroni" konstruktsioonipuuduste tõttu tuli tema asemele varsti telespektromeeter "Faza". Selles olid eelkäija puudused kõrvaldatud ja tema välisilme oli muutunud veelgi futuristlikumaks. "Faza" alustas oma "karjääri" kosmosejaamas "Saljut-7" ja täitis oma ülesandeid laitmatult peaaegu 9 aastat järjest. Seadme efektiivsus ei jäänud tähelepanuta ja hiljem jätkas Eestis loodud aparaat teenistust kosmosejamas "Mir".

2001. aastal otsustati "Mir" amortiseerumise ja suurte ülalpidamiskulude tõttu ookeani uputada. Koos jaamaga sattus ookeani põhja ka "Faza", jättes kosmose kümneks aastaks Eesti osaluseta.

Väikese rahva pikk samm

Kuid väikese rahva püüdlused suurte asjade kordasaatmiseks sellega ei lõppenud. 2007. aastal algasid läbirääkimised Euroopa kosmoseagentuuriga ja kolm aastat hiljem avati Eestis oma Kosmosebüroo.

2013. aasta sai Eestile kosmose valdkonnas ajalooliseks, Prantsuse Guajaana Kourou kosmodroomilt startis rakett esimese Eesti satelliidiga ESTCube-1 pardal. See oli mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailma esimene satelliit, mis kasutas elektrilist purje. Just selle purje kasutamine kosmoses sai ESTCube-1 peamiseks missiooniks. See teadusprogramm lõppes ametlikult möödunud aasta veebruaris seadme akude tühjenemise tõttu.

"Hallo, Maa! Siin ESTCube-1. Olen töötanud kosmoses 651 päeva inimkonna helgema tuleviku nimel. Tänasest lähen pensionile ja loen järgmised 20 aastat teie sõbrapäevasoove. Elagu Eesti!" — nende morsekoodis edastatud sõnadega lõpetas ESTCube-1 oma missiiooni.

Võib arvata, et satelliit viibib orbiidil veel 23 aastat, kuni laskub piisavalt madalale ja põleb atmosfääri tihedates kihtides ära. Kuigi ESTCube-1kosmoses viibimise peaülesanne — elektrilise purje testimine mehhaanilise rikke tõttu ei õnnestunud, tavatsetakse missiooni lugeda kordaläinuks, sest selle stardiga liitus Eesti ametlikult riikide seltskonnaga, kes on teinud sammu kosmosesse.

1. septembril 2015. aastal sai Eesti Euroopa kosmoseagentuuri täieõiguslikuks liikmeks. Saavutatul pidama jääda eestlased aga ei kavatse. Tartu ülikooli seinte vahel käib juba täie hooga töö ESTCube 2 projektiga, mille missioon saab paljuski sarnanema eelkäija omaga. Planeeritavale ESTCube-3 püstitavad Eesti teadlased aga juba ambitsioonikama eesmärgi, see satelliit peab suunduma Kuu orbiidile, ei rohkem ega vähem.

Teiste sõnadega, Eesti kosmosevaldkond ei ole sugugi vaid anekdootide aineks, nagu see võiks esmapilgul tunduda. Kes teab, kas kunagi võib orbiidile lennata ka Eesti kosmonaut. Igal juhul mida kõrgem on püstitatud eesmärk, seda rohkemat on võimalik saavutada. Aga eesmärke püstitada eestlased juba oskavad.

 

Peamised teemad