08:26 21. Jaanuar 2017
Tallinn-1°C
Kuula otse
Multimeedia

Krimmi kunstnik pühendas Doktor Liisale liivatehnikas filmi

lühendatud link
1201
Sand Artist Kseniya Simonova

Krimmi kunstnik Ksenja Simonova pühendas Jelizaveta Glinkale, kes hukkus Musta mere kohal toimunud lennuõnnetuses, liivatehnikas valminud animafilmi.

Lühifilm, mis kestab vaid neli minutit, on üles riputatud kunstniku kodulehele. Algab see liivale kirjutatud sõnadega: „Temasarnast ei ole enne olnud ega tule enam." Filmivõtetes osalesid lapsed —Jevpatoria linna väikesed kodanikud, prohvet Eelija kiriku pühapäevakooli kasvandikud. Filmi finaalis tänavad nad Doktor Liisat kõige eest, mida ta paljude ja paljude abivajajate heaks on teinud.

Jelizaveta Petrovna Glinka (laialdaselt tuntud kui Doktor Liisa) oli vene ühiskonnategelane ja inimõiguslane. Filantroop, hariduselt reanimatsiooniarst, palliatiivse meditsiini spetsialist (USA), rahvusvahelise ühiskondliku organisatsiooni Õiglane Abi tegevjuht, Venemaa presidendi juures tegutseva kodanikuühiskonna arendamise ja inimõiguste nõukogu liige.

Jelizaveta sündis Moskvas sõjaväelase ja toitumisterapeudist koka ning telesaatejuhi Galina Poskrjobševa perekonnas. Lisaks Liisale ja tema vennale sirgusid selles peres kaks varakult orvuks jäänud onupoega.

1986. aastal lõpetas ta Moskva 2. Riikliku meditsiiniinstituudi laste reanimatoloogi-anestesioloogi erialal. Samal aastal emigreerus ta koos mehega, vene päritolu ameerika advokaadi Gleb Glebovitš Glinkaga USA-sse. 1991. aastal omandas Dartmouthi kolledži Dartmouthi meditsiinikoolis teise meditsiiniala hariduse palliatiivse meditsiini erialal. Ameerikas elades tutvus ta hospiitside tööga, kinkides neile viis aastat oma elust.

Osales Moskva esimese hospiitsi tegevuses, seejärel kolis koos mehega kaheks aastaks Ukrainasse. 1999. aastal asutas Kiievis esimese hospiitsi Kiievi onkoloogiahaigla juures. Oli hospiitside abistamisfondi Usk („Vera") liige. Oli USA humanitaarabifondi VALE Hospice International asutaja ja president.

2007. aastal rajas Moskvas rahvusvahelise ühiskondliku organisatsiooni Õiglane Abi, mida spondeerib erakond Õiglane Venemaa. Organisatsioon osutab materiaalset abi ja pakub arstiabi surevatele vähihaigetele, vähekindlustatud haigetele, kes vähki ei põe, ja kodututele. Igal nädalal käivad vabatahtlikud Paveletski jaamas, jagavad seal toitu ja ravimeid ning osutavad tasuta õigus- ja arstiabi. 2012. aasta aruande kohaselt on organisatsioon saatnud aastast keskmiselt ligi 200 inimest ravile Moskva ja Moskva oblasti haiglatesse. Õiglane Abi tegeleb ka kodutute jaoks soojakute sisseseadmisega.

2010. aastal korraldas Jelizaveta Glinka enda nimel korjanduse materiaalse abi andmiseks metsatulekahjudes kannatanutele. 2012. aastal korraldati Glinka ja tema organisatsiooni poolt tarbeesemete kogumine Krimmi üleujutuses kannatanute heaks. Lisaks sellele osales ta rahakogumises üleujutuse ohvrite toetamiseks, kokku saadi üle 16 miljoni rubla.

2012. aasta jaanuaris sai temast koos teiste ühiskonnategelastega Valijate Liiga asutaja — see organisatsioon seadis eesmärgiks kontrollida kodanike valimisõiguse järgimist. Peatselt viis fondi Õiglane Abi maksujärelevalve läbi ootamatu kontrollreidi, mille tagajärjel organisatsiooni pangaarved blokeeriti, millest Glinka sõnul neid eelnevalt ei teavitatud. 1. veebruaril vabastati arved tõkendist ja fond jätkas tööd.

2012. aasta oktoobris sai ta Mihhail Prohhorovi partei Kodanikuplatvorm föderaalkomisjoni liikmeks. Novembris määrati ta Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva kodanikuühiskonna arendamise ja inimõiguste nõukogu liikmeks.

Ida-Ukraina relvastatud konflikti puhkedes asus ta abistama Donetski ja Luganski Rahvavabariigi territooriumil elavaid inimesi. 2014. aasta oktoobris süüdistas ta Punase Risti Rahvusvahelist Komiteed (ICRC) keeldumises garanteerimast ravimisaadetiste kohaletoimetamist ettekäändel, et „meile ei meeldi teie presidendi poliitika". ICRC esindaja Venemaal, Valgevenes ja Moldovas Pascal Cuttat tõrjus need süüistused tagasi.

2014. aasta oktoobri lõpul andis Jelizaveta Glinka intervjuu portaalile Pravmir, kus ta väidetavalt lausus: „Inimesena, kes korrapäraselt külastab Donetskit, kinnitan teile, et seal ei ole Vene vägesid, meeldigu see teadasaamine kellelegi või mitte." Nende sõnade eest sai talle osaks kriitikat paljude isikute suust. Glinka ise eitas antud tekstiversiooni, misjärel Pravmir tunnistas oma eksimust ja avaldas intervjuu parandatud variandi: „Inimesena, kes korrapäraselt külastab Donetskit, ei ole ma näinud seal Vene vägesid." Hiljem täpsustas Glinka intervjuus ajakirjale Snob, et räägib ainult oma isiklikest tähelepanekutsest.

Koos Ülevenemaalise Rahvarindega korraldas ta 4. novembril 2014. aastal Moskva südalinnas rongkäigu ja kõnekoosoleku „Me oleme ühtsed", millest võttis osa terve hulk Venemaa parlamendiparteisid ja parlamendiväliseid erakondi. Glinka sõnul oli „aktsiooni eesmärgiks näidata, et me seisame ühtsuse ja rahu eest, et tuleb osata kokku leppida ning kui ühiskonnas ei osata üksteist kuulata, siis juhtuvadki tragöödiad, nii nagu Donbassis, /- — -/… vene rahva ühtsuse, tema ühendamise vajalikkuse meeldetuletamine. Praegu on Venemaa ümber kujunenud väga keeruline olukord. Seda on nii sanktsioonid kui ka mitte millegagi põhjendatud süüdistused."

2015. ja 2016. aastal külastas ta Ukraina kodanikku Nadežda Savtšenkot, kelle üle peeti kohut Doni-äärses Rostovis.

Alates 2015. aastast, Süüria sõja ajal on Jelizaveta Glinka korduvalt käinud selle riigi territooriumil humanitaarabi missioonidega — ta tegeles ravimite hankimise ja jaotamisega, korraldas arstiabi osutamist Süüria tsiviilelanikkonnale.

Jelena Pogrebižskaja filmi „Doktor Lisa" Jelizaveta Glinka tegevusest on näidatud REN TV-s ja see võitis Venemaa rahvusliku telepreemia TEFI-2009 kui parim dokumentaalfilm.

25. detsembril 2016. aastal hukkus Glinka lennukatastroofis Sotši all. Ta oli viimas ravimeid Süüriasse Latakias asuvale Tishreeni ülikooli haiglale.

Tagid:
liiv, lühifilm, lennukatastroof, VALE Hospice International, Vera, kunstnik, Jelena Pogrebižskaja, Glinka, filantroop, doktor, Liisa, Doktor Liisa, Krimm, Sotši, Moskva, Süüria

Peamised teemad