05:51 09. Detsember 2016
Tallinn+ 3°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Rahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev

© Sputnik / И. Гневашев
Uudised
lühendatud link
4101

1992. aastal kuulutas ÜRO 17. oktoobri rahvusvaheliseks vaesuse likvideerimise päevaks. Paljud rahvad olid tähistanud seda päeva juba varemgi. Sügavas vaesuses elab üle miljardi inimese.

TALLINN, 16. oktoober — Sputnik. Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul elab veerand Eesti elanikkonnast vaesuses, mis omakorda tähendab, et väga paljud lapsed saavad sooja sööki ainult koolis. Pühapäeval tähistataval rahvusvahelisel toidupäeval pöörab Arengukoostöö Ümarlaud tähelepanu sellele, et maailma probleem on korraga nii toidu üleküllus kui ka selle puudus. Aastas visatakse ära 1,3 miljonit tonni toitu, samal ajal kui 800 miljonit inimest läheb igal õhtul näljasena magama, vahendas BNS.

"Eesti ei ole mingi erand, meil elab vaesuses ligi veerand elanikkonnast, mis tähendab, et on liiga palju lapsi, kes saavad sooja toitu ainult koolis," ütles Solnik. "Teisalt viskab iga eestlane aastas ära ligi 20 kilo toitu. Stockholmi keskkonnainstituudi uuringust selgus, et aastas tuleb maha kanda 22 miljoni euro väärtuses toiduaineid, millest suur osa visatakse lihtsalt minema."

"Kolmandik maailmas kasvatatud või toodetud toidust läheb raisku juba tootmise käigus," märkis Solnik. "Tegemist on moraalse probleemiga, kus ühed viskavad toidu prügisse, samal ajal kui teised nälgivad. Raiskamise vähendamine 25 protsendi võrra aitaks näljast päästa ligi 430 miljonit inimest. Teiseks on toidu raiskamine kallis. Juba pügivedu ja jäätmete käitlemine maksavad miljoneid."

Solniku sõnul tuleb arvestada, et kõrvale heidetud toidu kasvatamiseks ja tootmiseks on kulunud ka tonnide kaupa puhast vett ja kütust, mida oleks saanud palju paremini kasutada. Kolmandaks on toidu raiskamine otseselt seotud kliimamuutustega. "Maailmas igal aastal ära visatav toit põhjustab 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaase ehk 7 protsenti kogumahust," täheldas Arengukoostöö Ümarlaua juht.

Probleem võib Solniku sõnul esmapilgul ületamatult suur tunduda, kuid tegelikult on olemas ka lahendused, millest suur osa on tarbijate kätes. Nii on võimalik teadlikumalt osta, paremini säilitada, ülejääke ära kasutada ja komposteerida. Võimalusel saab toetada Toidupanka, sest poodides üle jääva toidu transportimine ja säilitamine on kallis.

Tarbijate kõrvale peab tulema riik vajalike seadustega. Näiteks peavad Prantsusmaal kõik suured toidupoed oma müügiks kõlbmatu toidu Toidupanga-laadsetele organisatsioonidele annetama. Oma osa on mängida ka ettevõtjatel — millist kaupa sisse ostetakse, kuidas tarbijat haritakse ja mida tehakse üle jääva toiduga.

Toidu raiskamine on Arengukoostöö Ümarlaua hinnangul üks globaalseid probleeme, mille lahendamisele saab igaüks oma kodus kaasa aidata.

Üle 1 miljardile inimesele ei ole puhas joogivesi kättesaadav. Ligi 3 miljardil inimesel puuduvad elamiseks korralikud sanitaartingimused. Vaesuse vastu võitlemine nõuab jõupingutusi hariduses, tervishoius, majanduses ja poliitikas.

Tagid:
vaesus, lapsed, Sigrid Solnik, maailm, Eesti

Peamised teemad