01:58 09. Detsember 2016
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Rootsi jaemüügiettevõte IKEA investeerib Venemaale

Lääne suurettevõtted investeerivad Venemaale

© Flickr / Gerard Stolk
Uudised
lühendatud link
37 0 0

Veel enne, kui USA presidendivalimised sünnitasid lootuse Kremliga suhete soojenemiseks, tegid mõned lääne ettevõtted panuse eeldusele, et Venemaa majandus suudab peagi sügavast langusest väljuda.

TALLINN, 25. november — Sputnik. Suured jaemüügiettevõtted nagu rootslaste IKEA ja prantslaste kauplustevõrk Leroy Merlin hakkasid pumpama miljardeid dollareid uute kaupluste ja tehaste avamiseks, pidades silmas Venemaa tarbijaskonna elavnemist pärast kaheaastast majanduslangust. IKEA eraldas 1,6 miljardit dollarit uute kaupluste avamiseks lähima viie aasta jooksul.

Leroy Merlin teatas septembris kavatsusest eraldada kaks miljardit eurot oma kaubanduskeskuste arvu enam kui kahekordseks suurendamiseks Venemaal sama ajavahemiku vältel. Korporatsioon Pfizer ehitab uut ravimitehast, korporatsioon Mars aga laiendab oma närimiskummi ja loomatoitu tootvate tehaste võrku, teatas Inosmi.

„Praegu on investeeringuteks sobiv hetk," ütleb IKEA Venemaa allüksuse juht Walter Kadna, kelle emaettevõte ei ole juba viis aastat avanud ühtegi uut kauplust Venemaa pinnal, kuid see-eest käivitas Peterburi külje all oma mööblivabriku maksumusega 60 miljonit dollarit ning omandas linna lähistel kolmanda MEGA kaubanduskeskuse juurde kuuluva maavalduse. „Ma usun kindlalt Vene turu võimalustesse pikaajalises perspektiivis".

Olukord on „muutlik"

Välisinvesteeringute voog pidi viimase kahe aasta kestes peaaegu katkema, kui riigis algas majanduslangus ja tekkisid konfliktid Läänega. Paljud ettevõtted, sealhulgas General Motors kärpisid märgatavalt kohalikku tegevust. Paljude allesjäänute jaoks on saabunud aeg oma rahakotirauad uuesti avada ja konkurente ennetada. Rubla kursi järsk langus on vaatamata elanikkonna sissetulekute vähenemisele nii dollarites kui eurodes oluliselt vähendanud tootmiskulusid Venemaal. Mõnede hinnangute kohaselt on need praegu madalamad kui Hiinas.

„Viimased 2-3 aastat olid täielikuks katastroofiks," väitis Moskvas asuva Euroopa Ettevõtete Assotsiatsiooni peadirektor Frank Shauff. „Praegu on olukord muutumas, kuna rubla kurss on lõpuks stabiliseerunud ja Venemaa majandus pöördub prognooside kohaselt lähimal ajal taas kasvule."

Nagu nenditi valitsusest, meelitas möödunud septembris toimunud välisinvestorite aastakoosolek kokku viimase kümne aasta kestel suurima hulga kõrgeid ametiisikuid. Otsesed välisinvesteeringud kasvasid käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul 8,3 miljardi dollarini, mis Keskpanga teadete kohaselt ületas 2015. aasta näitajaid kokkuvõttes 5,9 miljardi dollari võrra.

See jääb endiselt pisut alla tasemele enne Ukraina kriisi, mis koos USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide ning nafta hinna ja rubla kursi langusega sundis paljusid suurettevõtteid oma investeeringuid revideerima.

Igal juhul on välisinvesteeringute kasv hea uudis majandusele, kus on päevakorral terav vajadus raha sissevoolu järele. Venemaa ettevõtlus tervikuna eelistab endiselt laienemisest hoiduda, kuna tänavuse aasta esimese kümne kuu jooksul kahanes kapitalimahutuste kogumaht 2,3%. Valitsuses oodatakse vaid majanduse mõõdukat taastumist, arvestades, et tuleva aasta majanduskasv ei ületa 0,8%. Investeerimispanga Sberbank CIB andmetel on keskklass — aga see on enamiku välismaa suurinvestorite jaoks potentsiaalne tarbijaskond — viimase kahe aastaga 14 miljoni inimese võrra vähenenud.

Geopoliitiline optimism

USA Kaubanduskoja president Venemaal Aleksei Rodzjanko nentis, et tõsiselt pidurdavaks teguriks potensiaalsete välisinvestorite jaoks on geopoliitilised pinged.

Donald Trumpi valimine, kes ta oma valimiskapmaania käigus kiitis president Vladimir Putinit ja seadis Venemaa-vastased sanktsioonid kahtluse alla, võiks seda asjaolu muuta. „Trump mõtleb USA-Venemaa suhete kontekstis avaramalt," ütles Rodzjanko. „On selge, et võimalused nende suhete paranemiseks on olemas ja see on iseenesest lootustandev."

Ettevõtetel, kes suutsid külmade poliitiliste tuulte pealetungis vastu pidada, läks tarvis pisut leidlikkust ja kohanemist nüüdse rublakursiga — see aga on alates kriisi algushetkest 2014. aastal langenud laias laastus 50% — ning venelaste sissetulekute vähenemisega.

IKEA hakkas müüma vähemal hulgal kallihinnalisi kaupu, nagu seda on köögisisustused, ja seeasemel rohkem potte-panne ja muid tarbeasju venelastele, kes eelistavad kodus süüa teha, sest ei saa endale restoranikäike lubada.

Talle kuuluvates kaubanduskeskustes täheldavad ärijuhid niinimetatud „huulepulgaefekti" — kosmeetikakauplused ja naiste pesupoed on õitsval järjel, kuna tarbijad eelistavad väiksemat sorti kapriise kallist hinda maksvatele rõivastele ja jalanõudele, mille müügimahud märgatavalt vähenevad.

IKEA ja teiste suurte välisettevõtete esindajate sõnul on nende müüginäitajad rubla-arvestuses viimase kahe aastaga kasvanud. Tänavu langesid jaehinnad Venemaal tervikuna 5,3 protsenti, samal ajal kui 2015. aastal moodustas see näitaja 10%.

„Me näeme paranemise märke," teatas tänavu septembris PepsiCo peadirektor Indra Nooyi. Isegi peale rubla kursi langust jääb Venemaa ettevõttele suuruselt kolmandaks turuks USA ja Mehhiko järel. Kohe pärast Kremli otsust jätta turult välja suur osa importtoodangust, suurendas PepsiCo juustu tootmist. Sel kuul on ta koguni teatanud oma plaanidest ehitada Lõuna-Venemaale uus imikutoitude tootmise ettevõte maksumusega 40 miljonit dollarit.

Selsamal kuul teatas ettevõte Ford, et näeb märke automüügi taastumisest, mis sai kriisi tõttu teistest tugevamini kannatada.

Prantslaste „teeme ise" tüüpi jaemüüja Leroy Merlin aga ütleb, et tema võrreldavad läbimüügid kauplustes kasvasid rublavääringus 5% tänu sellele, et venemaalased hakkasid ostma odavat toodangut.

„Pikaajaline lähenemisviis"

„Me eelistame pikaajalist lähenemisviisi ja leiame, et majanduskasv taastub peagi, mõningaid paranemisi on juba näha," teatas Leroy Merlini peadirektor Venemaal Vincent Gentil.

Soovides rubla kursi kukkumisest kasu lõigata, laiendavad välismaised ettevõtted ka kohapealset tootmist. IKEA püüab mõne järgmise aastaga viia venemaise tootmise osakaalu kuni 80%-ni ja ekspordib juba Venemaal toodetud välivoodeid Hiinasse ning linaseid kardinaid ja puitmööblit Euroopasse.

Kahtlemata on paljudele investoritele endistviisi mureküsimuseks legedaarne kohalik bürokraatia. Sageli tekib mulje, et selle sihtmärgiks on just suured välisettevõtted, kuigi Venemaa on ka maailma ettevõtluse lihtsuse edetabelis ettepoole kerkinud.

Konfliktidest kohalike võimuorganitega ja korruptsiooniskandaalidest väsinud IKEA on vähemalt kahel korral alates Venemaa turule tulekust ähvardanud kõik oma investeeringud külmutada.

Möödunud kuul algatati tema vastu kriminaalasi seoses viie aasta taguse maksudest kõrvalehoidmisega, mis ettevõtte esindajate kinnituste kohaselt olid aga täies ulatuses tasutud. IKEA on ühtlasi ka osaline kohtumenetluses, mis algatati juba 1990-ndatel aastatel.

„Meid takistavad ja häirivad kõik need ülesnopitud vanad kohtuasjad, millega me oleme juba ühele poole saanud ja kus kõik on ammu tasutud," väitis ettevõtte juht Milen Gentšev, kes juhatab IKEA kaubanduskeskusi Venemaal. „Aga see ei mõjuta meie usku sellesse, et Venemaa — see on turg, kus me lihtsalt peame kohal olema."

Tagid:
bürokraatia, majandusprognoos, investeering, ettevõtlus, majanduskasv, General Motors, Pfizer, Leroy Merlin, IKEA, Venemaa

Peamised teemad