01:59 09. Detsember 2016
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Veised, illustratiivne foto

Veisekasvataja soovib hävitajate müra tõttu kaitseväelt hüvitist

© Sputnik / Анжелика Бения
Uudised
lühendatud link
4311

Ämari lennubaasi lähedal tegutseva taluniku hinnangul jäid tema lihaveistel hävituslennukite mürast tekkinud stressi tõttu ahtraks, talumees küsis kaitseväelt, kas ka seesugune kahju hüvitatakse.

TALLINN, 25. november — Sputnik. Puhtatõuliste Aberdeen-Anguse tõugu lihaveiste aretamise ja kasvatamisega tegelev ettevõte OÜ Talunik alustas 2013. aastal Keila lähistel tööd, ettevõtte peamine tulu pidi tulema tõuloomade müügist. Ühe veise eest makstakse üle tuhande euro. Kokku oli ettevõttel loomi 50 ringis, vahendas BNS.

Kui kevad kätte jõudis, viidi loomad karjamaale, kus neid oli plaanis hoida novembrini. Selleks ehitati kolm suurt karjakoplit, kaks neist Lehola ja üks Maeru kanti. Mai lõpus lasti loomad karjamaale. Kui Lehola karjadega näis kõik hästi, siis Maerus olevad loomad olid mõne nädalaga nii ära hirmutatud, et pagesid inimest nähes metsa peitu.

"Me ei suutnud aru saada, milles probleem on. Arvasime, et keegi paha inimene käib loomi hirmutamas," ütles OÜ Talunik juhataja Armas Rüütel. Et probleemile jälile jõuda, pandi üles ööpäevaringne valve. Teise päeva õhtuks sai selgeks, et loomad sattusid paanikasse hävitajate tõttu, mis kohe metsa taga asuvale Ämari lennuväljale maandusid.

Ettevõte plaanis küll Maeru külast ära kolida, kuid karjamaast ei saadud naljalt loobuda, sest rendileandjaga oli sõlmitud viieaastane leping ja üksjagu oli karjamaasse ka juba investeeritud.

2015. aasta algul hakkasid karjamaal pulliga olnud lehmad poegima. Maeru karjas poegis 17 lehmast vaid 11 looma ehk saamata jäi tervelt kuus vasikat. Lehola karjades oli ühes karjas 13 lehmalt 13 vasikat ja teises karjas 14 lehmalt 13 vasikat.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva sõnul peaks loomade ahtruse põhjuse välja selgitama kohalik veterinaararst, kes oskab kõige paremini hinnata mitmesuguseid asjaolusid, nagu näiteks pidamistingimused, sööda kvaliteet, ravimite väärkasutus või muud tegurid. Ta lisas, et stress sellisel tasemel, mis põhjustab diagnoositavaid tervisehäireid, on tavaliselt põhjustatud mitmest korraga toimivast stressorist. 

Talunik kutsuski asja uurima veterinaararsti, kes tegi loomadele ultraheli, mis ei näidanud, et neil midagi viga oleks. Seega sai põhjus olla vaid hävitajate tekitatud stress.

Arvestades, et sama aastakäigu mullikad müüdi tänavu hinnaga 1500 eurot ühe looma eest, jäi Rüütlil seetõttu saamata umbes 9000 eurot. "Meie alustava ettevõtte jaoks on see väga suur summa. Selleks et aasta lõpuni välja jõuda, pidime oma eelarvet kõvasti kärpima ning oleme sunnitud võtma laenu," tõdes Rüütel. 

Kuna loomad harjusid hävitajate ülelendudega ja poegimine kulges järgmisel aastal plaanipäraselt, jättis Rüütel esialgu asja sinnapaika. Ent kuulnud, et kaitsevägi hüvitab enda tekitatud kahju, pöördus ta novembri algul nende poole, et uurida, kas ka seesugune kahju hüvitatakse.

Kaitsevägi kinnitab, et on alati oma tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitanud. Kuna aga murekiri jõudis kaitseväkke alles sel nädalal, pole nad jõudnud nõude kohta veel otsust teha.

"Hetkel saame öelda vaid niipalju, et kompensatsiooni maksmiseks peab kahju olema mõõdetav ning seos tekkinud kahju ja kaitseväe tegevuse vahel peab olema olemas ning tõendatav," ütles kaitseväe pressijaoskonna nooremleitnant Simmo Saar.

Rüütel rõhutas, et ei nõua midagi, vaid tahab üksnes teada, kas kaitseväel on võimalik kahju kompenseerida.

Tagid:
müra, veisekasvataja, hüvitis, hävitaja, Aberdeen-Anguse tõuk, OÜ Talunik, kaitsevägi, Armas Rüütel, Maeru küla, Ämari, Eesti

Peamised teemad