01:59 09. Detsember 2016
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Tuntud itaalia ajakirjanik ja publitsist Giulietto Chiesa

Chiesa: Euroopas algas „nõiajaht“

© Sputnik / Владимир Трефилов
Uudised
lühendatud link
7930

Tuntud itaalia ajakirjaniku ja publitsisti Giulietto Chiesa hinnangul algas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga võitlusest ebameeldivateks arvatud meediaväljaannete vastu Euroopas tõeline „nõiajaht“, mille ohvriteks võivad saada mitte ainult vene ajakirjanikud, vaid ka kõik need, kellel on ametlikust seisukohast erinevad vaated.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Eile võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis määratleb Venemaa meediat kui ohtu Euroopa riikide suveräänsusele. Relolutsioon, mille algatajaks ja esimeseks allkirjastajaks oli Poola parlamendisaadik, endine välisminister Anna Fotyga, võrdleb vene meediat Islamiriigiga (IS) ja kujutab endast omamoodi rekordit nüüdsel ajal levinud russofoobses maanias, mida teatud Lääne ringkondadest levitatakse. 

Igatahes on hääletamise tulemused märgilise tähendusega, näidates kursimuutust Euroopa Parlamendi venevastaste tegelaste hulgas. Vaatamata mõjusale lobitööle (need „seadusandjad" nostalgitsevad külma sõda järele ja raiskavad suure osa oma ajast Euroopa suure naabri suhtes vaenu sütitamisele) hääletasid seekord sadade saadikute seast — vastupidi eelmistele samateemalistele hääletamistele — resolutsiooni poolt 304 saadikut, vastu — 179 ja erapooletuks jäi 208 saadikut. Seega vastuhääli ja erapooletuid oli kokku rohkem kui poolthääli. 

Kohe on näha, et siin ilmneb EL-i suur ebakindlus: kas jätkata Moskva suhtes rünnakupoliitikat või lõpetada see? Selge, et paljud saadikud on äraootaval seisukohal ega mõista, kustpoolt nüüd tuul puhub. Eriti tuuled Washingtonist, kus ootamatult valiti presidendiks Donald Trump. Mis tähendab, et Euroopa asub nüüd jälgima seda, mida „suur vend" selle mitmeti ebatavalise presidendi juhtimisel peale hakkab. 

Arusaadavalt peab Euroopa Parlamendi enamus Venemaad endiselt „ilmselgeks ja järeleandmatuks" vaenlaseks, nagu alati on arvanud ja arvab praegugi proua Hillary Clinton. Kuid selle enamuse mure seisneb selles, et võitluseks Venemaaga tuleb tal rikkuda Euroopas fundamentalseid põhimõtteid, mis puudutavad infovabadust ja nimelt Euroopa Liidu harta 11. peatükki põhiõigustest ja EL-i resolutsiooni 11. detsembrist 2012. aastast.

Lihtsamalt öeldes: resolutsiooni eesmärgiks on selles esiletoodud argumentidest lähtudes — meedia suhtes tsensuuri kehtestamine — tsensuur kõigile, nii vene kui mittevene meediaväljaannetele, kus avaldatakse arvamusi, mis ei ole Lääne valitsevates ringkondades väljendatuga ühtelangevad või on neile lausa vastupidised. 

Resolutsioonis osutatud kriteeriumide alusel võib tegelikult iga EL-i kodanikku, kes toetab, levitab, avaldab Lääne suhtes kriitilisi hinnanguid või arvamusi (näiteks, kirjutab antud artikli), nimetada samaviisi „Kremli propagandat toetavaks" ja järelikult selle või teise Euroopa riigi suveräänsust või EL-i tervikuna ohustavaks isikuks. Igaühele on selge, et sel kombel on antud tõuge teatavaks „nõiajahiks", mis võib lõppeda sellega, et Euroopas suletakse mis tahes kujul poliitilist erimeelsust väljendav suu. 

Siit selleni, et sundida vaikima igaüks, kelle arvamus ei ühti Lääne peavooluga, nimetades teda „kodumaa reeturiks", süüdistades koostöös vaenlasega, on lühike, isegi väga lühike tee. Nii et tegemist ei ole ainult küsimusega õigusest levitada Läänes vene meedia poolt väljaöeldud arvamusi, vaid ka mõtete väljendamise vabadusest ajakirjanike, blogipidajate, Läänes elavate ja töötavate aktivistide jaoks. 

Meedialahingud

Muide, resolutsiooni autor ise, eelpool mainitud Fotyga, tegeleb ka ise „vaenulikku propaganda" teostamisega ja võltsib fakte, kui süüdistab Venemaad „Krimmi annekteerimises" ja „agressioonis Ida-Ukrainas". Need mõlemad väited on tendentslikud ja valelikud. Seega peame järeldama, et see, kes läänemeelseid vaateid ei jaga ja kritiseerib, levitab juba sellesamaga vene propagandat?

Veel üks näide: kuidas tuleks hinnata Prantsusmaa presidendikandidaadi, endise peaministri, hiljuti eelvalimistel Sarkozyd võitnud François Filloni arvamust? Kas Kremli propagandana? Kui uskuda proua Fotyga ja teda toetanud 303 saadiku väiteid, on Fillon samuti muutunud Venemaa „propagandistiks" ja „ohuks Euroopa suveräänsusele". Ta lausus Radio Europe 1 raadiosaates, et „viimastel aastatel on Lääs teinud Venemaast virtuaalse vaenlase", kutsudes üles „mitte uskuma seda, et Venemaa on Euroopa vaenlane".

Tagid:
tsensuur, nõiajaht, resolutsioon, sõnavabadus, Sputnik, Euroopa Parlament, RT, Giulietto Chiesa, Anna Fotyga, Euroopa, Itaalia

Peamised teemad