11:44 09. Detsember 2016
Tallinn+ 4°C
Kuula otse
Kaader filmist Maavärin

Film „Maavärin“ raputab hinge

© Фото: КиноПоиск
Uudised
lühendatud link
5430

Filmikunsti asjatundjad ja esimesed vaatajad on andnud kõrge hinnangu nüüd filmilevisse jõudvale armeenia režissööri Sarik Andreasjani hämmastavalt kõrgeklassilisele ja hingeliigutavale katastrooffilmile „Maavärin“.

ТАLLINN, 1. detsember — Sputnik, Andrei Petrov. Sel reedel, teisel detsembril, jõuab Eestis kinoekraanidele vene-armeenia koostööfilm „Maavärin", mis on pühendatud 1988. aasta sündmustele Armeenias, kus ränk looduskatastroof haaras peaaegu poole vabariigi territooriumist. Maavärin purustas Spitaki, Leninakani, Kirovakani ja Stepanavani linna ning lisaks veel üle 300 küla ja asula.

Süžee kohaselt on filmis kaks peategelast — 20-aastane Robert ja 45-aastane Konstantin, kes kaheksa aastat varem põhjustas autoavarii, milles hukkus Roberti perekond. Konstantin naaseb pärast vanglakaristuse ärakandmist oma kodulinna Leninakani ja näeb lennuki pardalt, kuidas see linn muutub rusudeks.

Ta tõttab kohalikele elanikele appi maavärina tagajärgi likvideerima, töötades koos Robertiga, kes on oma perekonna mõrtsukaga kohtumiseks varunud püstoli. Lisaks nende kahe tegelase loole on filmis veel mitu süžeeliini ja sisuliselt koosnebki film nende erinevate lugude katketest, mis kohati üksteisega kattuvad.

Kohutav tragöödia

Filmi vaadates tekib tunne, et peategelasi ei käsita režissöör sugugi kõige peamistena ning kõrvaltegelasi kaugeltki mitte kõrvalistena. See filmitehniline võte eristab Andreasjani linatööd tublisti sellest, mida oleme harjunud kinoekraanil nägema, ja paistab pisut tavatu.

Plusside seas tasub märkida paljude vähetuntud ja täiesti tundmatute osatäitjate head näitlejatööd ja seda, et filmis on väga hästi edasi antud armeenia rahvuslik koloriit, nõukogude aja atmosfäär, kusjuures paljud stseenid on filmis lavastatud nendest sündmustest tehtud fotode põhjal. Filmis leidub kõike, mis säärase kohutava ulatusega looduskatastroofiga kaasneb — perekondlikke tragöödiaid, surma, valu, õudu, rüüstamist ja takkapihta tapmistki.

Süžeeliinide rohkuse tõttu võib neile, kes draamasid ei armasta, tunduda, et põhiloo suhtes teisejärguliste traagikastseenidega on filmis kergelt üle pakutud.

Ei ole märulifännide jaoks

Seda filmi tasub minna vaatama ettevalmistatult ja mõistmisega, et mõnede tegelaste ebaadekvaatsus, mis noorele vaatajale eriti silma torkab, on tingitud stressist ja toimuva tekitatud õudusest. Noor vaataja ei pruugi saada actioni-elamust selle filmi vägivallastseenidest, mida režissöör eelistas pigem eirata, keskendudes tegelaskujudele ja õhkkonnale.

Isegi kui te leiate, mille kallal „Maavärinat" vaadates norida, avastate te enda jaoks killukese ajalugu, uusi tunnustust väärt näitlejaid ja märkimisväärse tõsiasja, et Armeenias osatakse luua kaasaegset filmikunsti.

Erilinastusele kogunenud vaatajad andsid filmile kõrge hinnangu, millest andis tunnistust läbivaatuse ajal saalis valitsenud täielik vaikus ja korduvad nuuksatused. Lõputiitrite ajal hakkas rahvas plaksutama ega lahkunud saalist enne päris viimast kaadrit, silmitsedes ekraanil arhiivifotosid nendest sündmustest.

BestFilm.eu arendusdirektori Ljudmilla Gosteva sõnul oli publiku reaktsioon eile tavapärasest silmanähtavalt erinev — rahvas ei krõbistanud nosida, saalis valitses vaikus, aplausi aga pälvib statistika kohaselt vaid iga kümnes film.

Linateost saab näha kõigis Eestimaa kinodes. Neile aga, kes veel kõhklevad, tuletame melde, et see film pidi minema Oscari nominentide nimekirja, kuid taotlus lükati tagasi, kuna filmi loomisest võttis osa ebapiisav arv armeenlasi.

Tagid:
koostööfilm, süžee, looduskatastroof, tragöödia, maavärin, katastrooffilm "Maavärin", Sarik Andreasjan, Armeenia, Eesti, Venemaa

Peamised teemad