15:56 18. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Stenbocki maja.

Tamsar: reformigem riiki ambitsioonikamalt

© Flickr / Alex Berger
Poliitika
lühendatud link
31 0 0

Aasta eest, vahetult enne valimisi toimunud Tööandjate aastakonverentsil küsiti: kes julgeb Eestit reformida? Ja kuidas Eestit reformida nii, et elujärg kasvaks ka vähenevate töökäte, kasvava emigratsiooni ning üha suurenevate sotsiaalkulutuste tingimustes?

TALLINN, 29. veebruar — Sputnik. Tööandjate küsimusepüstitus läks poliitikutele korda. Enamik erakondi võtsid riigireformi oma valimisprogrammidesse ja uus valitsus sai kevadel riigihalduse ministri.

Suur samm sai astutud. „Vajadus riigireformi järele jõudis poliitika kujundajate peadesse ja sealt edasi ka dokumentidesse ja tegevuskavadesse. Lootused-ootused olid õige suured," meenutab Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar.

Aasta jooksul käis koos töögruppe, mõttekodasid, tehti mitmeid häid algatusi. Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaameti tahavad vähendada ettevõtjatelt küsitavate andmete hulka. Nelja ministeeriumi koostöös korraldatava „nullbürokraatia" projekti käigus koguti ettevõtjatelt ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks (ja loodetavasti nendega ka arvestatakse). Haldusreform on käima lükatud. Alustatud on riigiauditiga, samuti avaliku sektori töötajate vähendamisega.

„Teisalt jälle tundub, et kohati riigi üks käsi ei tea, mida teine teeb," räägib Tamsar.

Näiteks plaanib Sotsiaalministeerium hakata ettevõtjatelt küsima täiendavat üksikasjalikku soopõhist aruandlust, mis „nullbürokraatia" põhimõttega küll kokku ei lähe. Neid andmeid saaks ilmselt ka riigi enda andmekogudest, samuti on ebaselge nende andmete tegelik vajadus ja see, kuidas neid kasutama kavatsetakse hakata.

Ka avaliku sektori töötajate arvu vähendamine, mis idee tasandil on küll vajalik, kuid on ühetaolise kärpimisega ellu viies nõrk ega arvesta vastassuunaliste protsessidega. Nii näiteks peavad valitsusasutused töövõimereformi raames lähiajal tööle võtma 1000 erivajadustega inimest. Rääkimata sellest, et väikese protsendi kaupa kõigilt ühepalju kärpimine ei innusta kedagi põhimõtteliselt midagi uutmoodi tegema.

„Mulle tundub, et meil on riigireformiga kaks peamist probleemi. Esiteks: liiga vähe ambitsiooni. Teiseks: vähe planeerimist ja keskset koordineerimist. Tegelikult on veel kolmaski probleem: meil on kokku leppimata, millest me räägime, kui me räägime riigireformist," on Tamsar veendunud ja teeb omakorda kolm ettepanekut.
Esiteks: peaminister Taavi Rõivas peaks näitama riigireformi vedamiseks ja ministeeriumide üleseks koordineerimiseks üles senisest märksa rohkem initsiatiivi ja selgelt välja ütlema, et riigireform on Eesti Vabariigi kestmajäämiseks möödapääsmatu.

Praegu on peaminister selle rolli delegeerinud Arto Aasale ja ise võtnud vaid toetava positsiooni. Sellest on aga vähe — riigihalduse minister saab reformi koordineerida, kuid mitte juhtida, sest tema ei juhi riiki.

Teiseks: sõnastame riigireformi eesmärgi. See võiks olla: „Võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik", kuid eesmärk võib olla ka muu aga lepiks kokku, et pelgalt kärpimine ei ole riigireform.
Kolmandaks: koostame riigireformile läbimõeldud, eesmärgistatud ja ambitsioonika tegevuskava ja siis peame sellest kinni.

Eesti Tööandjate Keskliit ja mõttekoda Praxis koos kümnete eri valdkondade mõttekaaslastega tulevad täna välja algatusega Riigireformi Radar. „Hakkame kord kvartalis hindama, kuidas on riigireform vahepeal edenenud, millist mõju avaldavad erinevad poliitilised otsused ja protsessid riigi toimimisele. Eeskätt soovime Radariga innustada riigivalitsejaid riigireformiga senisest sisulisemalt tegelema, kuid ka kutsuda avalikkust, valijaid, üles seda poliitikutelt nõudma. Veel jõuab riiki reformida, kui me julgeme seda teha," usub Toomas Tamsar.

Eile hindas Riigireformi Radar valitsuse tööd riigireformi edendamisel hindega „3 miinusega", avansina.

 

 

 

 

Peamised teemad