14:13 22. Jaanuar 2017
Tallinn+ 4°C
Kuula otse
Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.

Kossatšov: EL-i ja Türgi kohtumise lahendamatud küsimused

© Sputnik / Владимир Федоренко
Poliitika
lühendatud link
4420

Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumise tulemused loovad edu kuvandi, kuid jätavad hulga lahendamata küsimusi, ütles Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.

TALLINN, 8. märts — Sputnik. "EL-Türgi tippkohtumine näis edukas. Kuid läbirääkimised ei ole lõppenud. Migrante puudutav kokkulepe on kuue peamise põhimõtte kogum, mis tuleb EL 17.-18. märtsi ülemkoguks üksikasjalikult läbi töötada. Ja saatan võib peituda just üksikasjades," kirjutas Kossatšov oma Facebooki lehel.

Tema sõnutsi pingutavad mõlemad pooled, et näida edukad, kuid hulk küsimusi jääb õhku, teatas BNS. "Neist peamine — kas Lähis-Ida kaose eest põgenevad miljonid inimesed jäävad poliitikute ja ametnike kokkulepetega nõusse. Kaost, mis tuleneb Liibüa riikluse hävimisest, Iraagi lagunemisest ja Süüria kodusõjast, ei algatanud Venemaa, nagu püüab Brüsseli vaikival heakskiidul näidata Ankara," selgitas Kossatšov.

Senaator märkis, et migrantide hulgas on piisavalt ka majanduspõgenikke ja islamiäärmuslasi, kuid "jätkub ka valikuvabadusest ilma jäänud, laste ja lähedaste päästmise nimel kõigeks valmis inimesi."

"Kas neile piisab Türgi filtratsioonilaagritest? Kas Türgi tahab ja saab tagada neile julgeoleku ja väärikad elutingimused? Kas Türgist ei saa mitte veel üks rahvusvahelise terroristliku internatsionaali taimelava (selle tunnuseid oli ju varemgi)?" kirjutas Kossatšov.

"Tundub, et EL juhid suutsid esialgu lahendada vaid taktikalise ülesande — vaigistada kaugele paigutatud uute tõketega omaenese ala tabanud kriisi. Umbes nii, nagu NATO patrullib praegu Egeuse merel, pöörates ebaseaduslikud migrandid Türgi poole tagasi ja esitledes seda probleemi otsustava lahendusena," märkis ta.

Seadusandja sõnul ei saa seda pidada strateegiaks. "EL jaoks oleks strateegia, esiteks, otsustav kaasabi Lähis-Ida poliitiliste ja humanitaarprobleemide lahendamisele ja loobumine poliitiliste režiimide vahetamisest. Teiseks, Türgi innustamine (või sundimine?) loobuma enesekesksest püüdest teenida kaose pealt tulu ja ja lahendada vaid oma kurdiküsimust (ja eranditult enda kasuks)," arvas ta.

Kossatšov märkis, et Türgi on väga tähtis Lähis-Ida olukorra arengu mõjur. "Praegu suuremalt jaolt lammutav, kuid teoreetiliselt ka ülesehitava potentsiaaliga."

"Türgi ei võtnud mingisuguseid kohustusi. EL ei käinud ka peale. Seepärast ei ole kriis lõppenud. Lähtepunktis kestab see endise jõuga ja EL-Türgi läbirääkimised ei puudutanud kuidagi selle katalüsaatorit, terroristlikku islamiäärmuslust," arvas ta.

Peamised teemad