00:00 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Pagulased

Migrantide kokkulepe: kas Angela Merkeli edu või Euroopa lüüasaamine

© REUTERS / YANNIS BEHRAKIS
Poliitika
lühendatud link
7320

Saksakeelsed internetiväljaanded jätkavad EL ja Türgi vahelise põgenikekokkuleppe aktiivset kommenteerimist. Lugejad kritiseerivad selle kokkuleppe praktiliselt kõiki aspekte, õiguslikke, finantsilisi, humanitaarseid ja poliitilisi.

TALLINN, 22. märts — Sputnik. Inosmi.ru vaatleja Dmitri Dobrov jutustab, kuidas Saksamaa elanikud ja ajakirjandus suhtub EL ja Türgi vahelisse põgenikke käsitlevasse kokkuleppesse. Märgitakse, et justnimelt Saksamaa kantsler Angela Merkel "surus läbi" kahtlase kokkuleppe Türgiga esitledes seda tähtsa diplomaatilise võiduna.

Kokkuleppe tingimuste kohaselt saadetakse iga Euroopasse saabuv "illegaalne põgenik" nüüdsest Türki tagasi ja tema asemele saadetakse üks "legaalne põgenik" sealtsamast Türgist. Salakaubavedajad jäävad tasust ilma, see-eest hakkab raha saama Türgi valitsus, 6 miljardit eurot algselt lubatud 3 miljardi asemel. Kokkuleppe vastased leiavad, et see on alles algus, türklased hakkavad Euroopat "lüpsma" viimse võimaluseni.

Türgis on praegu umbes 3 miljonit põgenikku, kuid keda ja milliste kriteeriumide alusel Türgi võimud Euroopasse saatma hakkavad, on esialgu ebaselge. Ei ole välistatud, et nende hulgas saab olema palju islamiste või neid, kes hakkavad etendama Türgi "viienda kolonni" osa Euroopas.

Türgi sai lubaduse viisavaba režiimi kehtestamiseks juba alates juunikuust, kui kõik selle saamiseks esitatud 72 tingimust täidetakse. Lisaks sellele taastuvad kõige lähemal ajal ka läbirääkimised Türgi liitumise üle Euroopa Liiduga.

Ajakirjanduse reageeringud

Šveitsi Neue Zuercher Zeitung kirjutab, et Euroopa sõlmis tehingu ebausaldusväärse partneri, Erdoganiga, kuna ei suutnud põgenikekriisi lahendada iseseisvalt. Moraalsest ja välispoliitilisest vaatevinklist on see üsna kahtlase väärtusega tehing. Erdogan ajab üha autoritaarsemat poliitikat, kuid EL pidas teda "usaldusväärseks partneriks" ja on nüüd sunnitud silma kinni pigistama inimõiguste rikkumistele Türgis. Seega seadis Euroopa Liit end vabatahtlikult Türgist sõltuvusse.

Austria Der Standard märgib, et Türgil ei ole mingit huvi põgeniketulva peatada ja ta ei hakkagi seda tegema. Eurooplaste peamine viga on selles, et tegemist on ühe "illegaalse migrandi" vahetamisega ühe "legaalse" vastu. Nüüd hakkab Türgi põgenikevoogu Euroopasse vastavalt oma soovile kas suurendama või vähendama, avaldades sellega pidevalt survet, kuivõrd salakauba- ja ülevedajate jõugud on Türgi võimude kontrolli all.

Saksa Der Spiegel tunnistab, et Euroopa maksis kokkuleppe saavutamise eest Türgiga kõrget hinda. Eurooplased demonstreerisid, et on valmis minema olulistele järeleandmistele, saaks vaid migrantide probleem lahendatud. Seejuures on kõigile selge, et seda plaani tegelikkuses ellu viia saab olema väga raske. Euroopa Liit suurendas oma sõltuvust Türgist ja tema autoritaarsest presidendist Erdoganist.

Saksa ajakirjandus on sunnitud konstateerima, et Türgi on üha enam muutumas agressiivseks diktatuuririigiks. Ankara varustab endiselt relvadega terroriste Süürias, surub maha kurdide vabadusliikumist ja jälitab oma kodus sõltumatuid ajakirjanike. Erdogan peab kokkulepet Euroopa Liidu vaikivaks nõusolekuks repressiivse poliitika jätkumisele.

Kes Euroopas siis Türgile maksma ja enda juures põgenikke vastu võtma hakkab? On täiesti selge, et põhikoormus langeb Saksamaale, kuna kokkuleppes on kirjas, et iga EL liikmesriik määrama oma põgenikekvoodi kindlaks iseseisvalt. Seejuures on enamik EL liikmesriike põgenike vastuvõtmisest põhimõtteliselt keeldunud.

Ja lõpuks viimane küsimus, kuidas jääb põgenike liikumise alternatiivsete marsruutidega, mis nüüd kahtlemata aktiviseeruvad? Muuhulgas käib jutt Liibüa-Itaalia marsruudist, mis ei ole kunagi lakanud toimimast, kuid mis võib pärast "Balkani raja" tõkestamist muutuda peamiseks. Sellest ei ole kokkuleppes sõnagi.

Rahvas on rahulolematu

Sel ajal, kui enamik saksa ajalehti väljendavad oma toetust Angele Merkelile ja kiidavad kokkuleppe heaks, väljendavad Saksamaa kodanikud varjamatult oma rahulolematust. Saksa elektrooniliste meediaväljaannete võrgulehtedel olevate lugejate kommentaaride hulgas ei ole praktiliselt ühtegi toetushäält Türgiga sõlmitud kokkuleppele. Rahulolematus ulatub peenest sarkasmist kõige ebaviisakamate väljenditeni.

Siinkohal vaid mõned kommentaarid:

"See kokkulepe on Merkeli tohutu läbikukkumine. Erinevalt Saksamaast ei kavatse teised EL riigid seda lepet täita. Erdogan on võitnud."

"Kahtlaselt ruttu andsid kokkuleppele oma allkirja paljud EL riigid, kes kuni viimase hetkeni olid Türgiga sõlmitava kokkuleppe vastu. Selle põhjustes tuleb alles kriitiliselt selgusele jõuda. Mis marionettide teater see siis olgu?"

"Me teame, kelle kulul see bankett korraldatakse. Peamise osa rahalistest kohustustest ja põgenikest võtab enda peale Saksamaa."

"Tervikuna on kõik üpris ebaloogiline: needsamad põgenikud, kes ei pääsenud Saksamaale "Balkani marsruuti" pidi, saadetakse tagasi Türki ja leiavad endale nüüd uued ümberkäigurajad. Sellises olukorras lõikub kasu vaid üks isik — Erdogan."

"Sakslased on kaotusseisus, võiduseisus on Türgi, kes sai Brüsseli bürokraatia toetuse. Sõda Süürias võib nüüd jätkuda lõpmatuseni."

"Ükski EL riik peale Saksamaa ei ole valmis põgenikke vastu võtma. Põgenikke vastuvõtvate riikide hulgast on juba välja langenud Austria ja Skandinaavia riigid, Ida-Euroopast pole juttugi. Neil tõusevad juuksed peas püsti ainuüksi mõttest, et põgenikemassid on Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast suundumas Euroopasse."

"Merkelile oli tähtis "säilitada oma nägu", seepärast surus ta kokkuleppe Türgiga läbi, kuid probleemi lahendamiseks ei ole sisuliselt midagi tehtud. "Lääne demokraatiad" kas päästsid lahti või toetasid aktiivselt kõik regiooni sõdasid, siin on probleemi tuum."

"Miljonid põgenikud ei anna Saksamaale midagi, siin on odavat tööjõudu niigi liigagi palju. Proua Merkel oleks parem võinud mõelda Saksa põllumeestele, kes valitsuse toetust vajavad. Kõikide nende poliitikute "laiade žestide" eest maksavad Saksa maksumaksjad."

"Kantsler on vastutav poliitiliselt, kuid Saksamaa valijatel tuleb taluda rahanduslikku ja sotsiaalseid surutist. Just nendele pannakse olukorra kogu raskus, sest teised EL riigid selles projektis osaleda ei kavatse."

"See tehing on totalitaarse režiimiga ja antisemiidist presidendiga kompromissile läinud Euroliidule vormiline alandus."

"Selleks, et hinnata praegust kokkulepet, piisab, kui meenutada Kreeka kriisi. Ka seal saavutati Merkeli kaasabil kompromiss. Ja mis oli tulemus? Kreeka kriis pole siiamaani ületatud."
"Põgenikevool viib getode tekkimiseni Saksamaa linnades, elatustaseme languseni, korruptsiooni levikuni ("bakšiši" kultuurini), kuritegevuseni jne."

"Mis on selle kokkuleppe mõte? Inimsmuugeldajad leiavad uue marsruudi ja Türgi saab oma 6 miljardid eurot ning viisavabaduse EL-iga. Selle asemel olnuks palju lihtsam sulgeda Kreeka-Makedoonia ja Türgi-Bulgaaria piirid. Balkani marsruut oleks muutunud mõttetuks."

"See tehing on sõlmitud eranditult Merkeli ja Erdogani vahel. Teised EL riigid ei võtnud endale mingeid kohustusi. Sest kokkuleppesse on kirjutatud, et nad hakkavad põgenikke vastu võtma täiesti vabatahtlikult. See aga tähendab, et kõik põgenikud suunduvad Saksamaale."

"Merkel müüb kõik maha, et vaid oma võimu säilitada. Ta sõlmis pakti Ida despoodiga, investeerides Saks miljardid, et kindlustada enda "edu". Ta on Euroopa väärtused lihtsalt reetnud."

"Merkel on Euroopa hinge maha müünud jälgile diktaatorile, et vaid oma nahka päästa. See on EL lõpu algus. Mul on selle ühenduse pärast häbi. On aeg see naine peatada, muidu hääletavad kõik sakslased AfD, "Saksamaa alternatiivi" poolt.

Toodud kommentaarid on avaldatud pärast EL tippkohtumist Brüsselis. Tegelikult pärast seda, kui migratsioonikriis 2015. aasta septembris teravnes, sulgesid Saksamaa peamised internetiväljaanded selleteemalised foorumid, et mitte "ksenofoobseid meeleolusid" üles kütta.

Austria elektroonilised meediaväljaanded on jäänud lugejatele avatuks. See viib tahtmatult mõttele, et Saksamaal ei peeta sellel teraval päevateemal ühiskondlikku diskussiooni juba ammu enam.

Peamised teemad