14:11 22. Jaanuar 2017
Tallinn+ 4°C
Kuula otse
Balti riikides, nagu ka Venemaal, on elektrivoolu tavaline pinge kõrgepingeliinides 330 kilovolti.

Poola hakkas kahtlema Balti riikide elektrivõrkudega ühinemise idees

© Sputnik / Сергей Мальгавко
Poliitika
lühendatud link
6821

Balti riigid deklareerisid2013. aastal oma elektrivõrkude 2025. aastaks Euroopa elektrivõrkudega sünkroniseerimise lepingut alla kirjutades poliitilise eesmärgina saavutada "eraldumine" Vene-Valgevene energeetikasüsteemist. Poola, kellest plaani elluviimine täielikult sõltub, on aga hakanud selle majanduslikus otstarbekuses kahtlema.

TALLINN, 23. märts — Sputnik. Poola suhtub Balti riikide ja Kontinentaal-Euroopa elektrivõrkude sünkroniseerimisse "ettevaatusega", soovitades kõigepealt lahendada Venemaa ja Valgevenega energiaga kauplemise küsimused. Sellest teatas pärast kohtumist oma Poola kolleegiga Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis.

"Vaenulikkust ei olnud, oli ettevaatlikkus," teatas Masiulis Varssavis agentuurile BNS pärast kohtumist Poola energeetikaminister Krzysztof Tchórzewski'ga. Minister Masiulis märkis, et Leedule on energeetikaalased suhted Poolaga äärmiselt olulised, kuna Poola kujutab endast geograafiliselt väravat Euroopasse.

Minister tõstatas samuti küsimuse Valgevenes Ostrovetski AEJ ehitusest, mis Leedu väitel rikub rahvusvahelisi ohutusnõudeid. Rokas Masiulis rõhutas. et see projekt võib endast kujutada suurt ohtu mitte ainult Leedule vaid ka piirkonna teistele riikidele.

Mudeli valik ei ole esialgu selge

Balti riigid, kirjutades 2013. aastal alla kokkuleppele elektrivõrkude sünkroniseerimise kohta 2025. aastaks, deklareerisid poliitilise eesmärgina eraldumise Venemaa-Valgevene elektrivõrgust. Kuid ilma Poolata on see arusaadavatel põhjustel võimatu. Poola kahtlused sünkroniseerimise võimalikkuses ähvardavad nurjata Balti riikide püüdlused saavutada oma täielik energeetiline sõltumatus Venemaast.

Selleks, et nad saaksid väljuda ühtsest Balti riikide, Venemaa ja Valgevene energiaringist, on vajalik Poola nõusolek. Masiulise sõnul saavutati kohtumisel Poola kolleegiga kokkulepe, et selle, kuidas hakatakse kolmandate riikidega kauplema, otsustab töögrupp.

"Sünkroniseerimise teemasse eriti süüvimata (selle konkreetseid tähtaegu isegi ei arutatud — Sputnik) leppisime me kokku, et küsimuse, millist energiaturu mudelit elektrivõrkude sünkroniseerimise korral kasutama hakatakse, lahendab töögrupp. Ja kui nii meie, kui ka poolakad näeme, et mudel sobib, siis selle me ka realiseerime," ütles minister. Vastuse sellele küsimusele, nagu on oodata, annab Euroopa põhivõrguettevõtete koostööorganisatsiooni ENTSO-E poolt läbi viidav uuring.

Kõige järgi otsustades käib jutt sellest, et elektrihindadega on praegu suur segadus. Uute genereerivate võimsuste käikuandmisega Valgevenes ja Kaliningradis võivad need järsult kukkuda. Kuigi Poola ja Leedu blokeerisid ühiste jõupingutustega 2013. aastal Balti AEJ ehituse Kaliningradi oblastis, antakse seal praegu käiku alternatiivseid elektrijaamu, mille toodang võib jõuda ka Leeduga ühisesse elektrivõrku. Valgevene AEJ käikulaskmine võib aga elektrihinnad regionaalsel elektriturul sootuks kukutada.

Kõik teed viivad Poola

Praegusel hetkel ühendab Balti riikide Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu energiasüsteeme (VVELL) paralleeltöö kokkulepe, mis kirjutati alla 2001. aastal. Balti riikides, nagu ka Venemaal, on elektrivoolu tavaline pinge kõrgepingeliinides 330 kilovolti.

Selleks, et ühendada Balti riikide ja Euroopa (Euroopa pingestandard on 750, 500 ja 400 kilovolti) energiasüsteemid, on vajalik kõrgem pinge ka regiooni riigisisestes elektrivõrkudes. Teiste sõnadega kohalike ja Lääne-Euroopa elektrovõrkude sünkroniseerimine toob kaasa hulgaliselt tehnilisi ja finantsilisi probleeme.

Eestit ja Soomet ühendavad veealused elektrikaablid EstLink ei lahenda probleemi regionaalsel tasandil, kuna antud juhul toimivad ühendusvõrgud alalisvoolumuundurite kaudu (ühe riigi vahelduvvool muundatakse alalisvooluks ja seejärel uuesti, kuid juba teise riigi standardile vastavaks vahelduvvooluks). Teiste sõnadega Eesti jaoks on ainuke teadaolev pääs Euroopa elektrivõrkudesse läbi Leedu ja Poola.

Balti riigid taotlevad sünkroniseerimist mitte ainult tehnilistel põhjustel. Energeetikud on korduvalt teatanud, et VVELL energiasüsteemi juhitakse Moskvas asuvast dispetšerijaamast, mis oma kavatsuste kohta teavet ei jaga. Pärast sünkroniseerimist Euroopa energiasüsteemiga muutuks juhtimine detsentraliseeritumaks ja elektrienergia edastusoperaator, Leedu Litgrid võtaks enamiku võrkude kontrollifunktsioone üle. Lisaks sellele on Euroopa riikidel tavaks omavahel tegevust koordineerida hoopis suuremal määral.

 

 

Peamised teemad