02:05 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Traagilised sündmused Brüsselis häälestavad paljusid Lääne ja eelkõige Euroopa poliitikuid süngetele prognoosidele.

Kuristikust kahe sammu kaugusel. USA valmistub Euroopat arvelt maha kandma

© REUTERS / YVES HERMAN
Poliitika
lühendatud link
9114

Mis suunas neil siis nüüd ujuda tuleb? Euroopa on valiku ees. Kas ujuda edasigi pärivoolu, olgugi, et otse ees paistavad karid või püüda proovida alustuseks kasvõi mõtestada olukorda, millesse ollakse sattunud.

Autor Vladimir Filippov

Traagilised sündmused Brüsselis häälestavad paljusid Lääne ja eelkõige Euroopa poliitikuid süngetele prognoosidele. Vana hea Euroopa on jäänud möödanikku. Ja paistab, et igaveseks, kurvastavad nad. Kuid, härrased, see on vaid fakti konstateerimine. Miks küll ei teki teie peades sellises olukorras nii loomulik, olgugi banaalne küsimus: mida teha? Või tahab Euroopa tõesti õhumulle üles ajades põhja minna? Või jääb ta lootma, et küll USA olukorra kuidagi lahti harutab?

Siin on kurb tsitaat: "Praegu seisame me kahe või kolme halva valiku, NATO, Euroopa Liidu ja kogu liberaalse maailmakorra kokkuvarisemise ees." Selle kirjutas alles hiljuti, kuid veel enne Brüsseli tragöödiat, tuntud ameerika-briti ajakirjanik Anne Applebaum, kes aastakümneid selle sama liberaalse maailmakorra eest võitles. Tahaks taas küsida: aga võibolla just seesama "kord" ja sellest tingitud NATO ja EL imperatiivid viisidki Euroopa sellesse mitte väga heasse kohta, kus ta praegu on? Võibolla just see saigi "lõpu alguseks"? Eurooplased ei kiirusta sellele küsimusele vastama.

Paistab, et nad on valmis uueks "Euroopa röövimiseks". Aga kes on seekord Zeusi rollis? ISIS (Venemaal ja paljudes teistes riikides keelatud terroriorganisatsioon)? Pole midagi öelda, antiikkreeka müüdil saab olema vääriline remeik.

Muide, "liberaalse õiguskorra" hukutajate all peavad selle kuulutajad enamasti silmas hoopiski mitte mingeid džihhadiste, vaid Euroopa oma natsionaliste. Selles ongi kogu olukorra absurdsus. Ja samal ajal ka tragöödia. Näiteks Le Pen lubab, et tema valimisvõidu korral lahkub Prantsusmaa NATO-st ja Euroopa Liidust. Liberaalne Euroopa on sellisest väljaütlemisest muidugi nördinud ega püüagi mõista, miks Le Pen nii toimida tahab. On ju Euroopa Liit kõige parem mõeldavatest organisatsioonidest ja NATO võitleb "demokraatliku maailma" vaenlastega kõigist paremini. Kas tõesti? Kas tõesti on veel keegi peale Brüsseli ametnike selliste järeldustega nõus? Kui jah, siis on nendest inimestest ausalt öeldes kahju. Muide, ega Vana Maailma muutused alanud eile. Ja kõik nad seisnevad kellegi väljamõeldud väärtustes ja sajanditetagusest traditsioonidest ja lihtsalt tervest mõistusest loobumises. Seepärast polegi konservatiivid ja natsionalistid Euroopa ametlike võimude seas au sees.

Ja kes siis päästab Euroopa? Kas USA? Aga kui neil on villand "Malibu vetelpäästjaks" olemisest? Äkki on neil hoopis muud plaanid? Obama tahaks viimaks ometi Raul Castro õlale patsutada. Ja presidendikandidaat Trump ütleb hoopiski, et USA NATO liitlased ei tee keda kuraditki ja ameeriklased kulutavad alliansi ülalpidamiseks hulga raha. "Me ei saa seda endale enam lubada," teatas ta. Tuleb välja, et Trump soovitab Euroopal oma probleemidega ise hakkama saada.

Kuid selleks on Vana Maailm kõige vähem valmis. Ilma osutava sõrmeta ei tea ta enam, mida põgenikega, Liibüaga, Süüriaga, Ukrainaga peale hakata. Kuidas suhtuda Venemaasse, kas seirata teda endiselt hundi kombel või siiski võtta asja mõistusega, et tegemist on siiski lähedase naabriga. Nendel samadel venelastel on selle kohta isegi tark vanasõna olemas: parem lähedane naaber kui kauge sugulane. Üldiselt seisab Euroopa tõepoolest valiku ees, kas ujuda edasi pärivoolu või püüda vähemalt proovida mõtestada olukorda, millesse ollakse sattunud. Alustuseks.

 

Peamised teemad