05:52 09. Detsember 2016
Tallinn+ 3°C
Kuula otse
Aleppo

Lahingud Aleppo ja Mosuli pärast: võtmekimp Islamiriigi alistamiseks

© Sputnik / Михаил Алаеддин
Poliitika
lühendatud link
2910

Mis toimub Aleppo ümber, millega lõpeb operatsioon Mosuli vallutamiseks ja kuidas on need sündmused omavahel seotud? Vene politoloog selgitas Sputnikule, kuidas mõjutab nende linnade vallutamine jõudude vahekorda Lähis-Idas.

TALLINN, 19. oktoober — Sputnik, Maria Šeludjakova. Kogu maailm jälgib pingsa tähelepanuga ägedaid ja pingelisi lahinguid Iraagi Mosulis ja Süüria Aleppos — terrorirühmitusega Islamiriik peetavas võitluses kõige olulisemates linnades. Mis on Lähis-Idas sealsete lahingute puhul tähenduslik, rääkis Sputnikule Vene Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Viktor Nadein-Rajevski.

Aleppo: vägev minevik ja traagiline olevik

Süüria linna Aleppo vallutamine võib kahtlemata kallutada kaalukausi Assadi kasuks.

Ligi kahe miljoni elanikuga linna peetakse sisuliselt Süüria pealinnaks. Siia oli koondunud suurem osa kergetööstusest ja rahvatarbekaupade tootmisest. Aleppo on teedevõrgu kaudu ühendatud peaaegu kõikide piirkondadega üle riigi. Linna pärast peetavate lahingute puhul on oluline tema majanduslik roll, aga ideoloogiline faktor.

See on vanim linn, kus on säilinud ristisõdade aegsed ehitised. See on Lähis-Ida pärl oma iidse ajaloo ja rikkaliku pärandiga, kus alati on elanud arvukalt kristlasi — nii õigeusklikke kui katoliiklasi. Süüria valitsus oli selleks hetkeks, mil Islamiriigi terroristid Aleppo vallutasid, jõudnud restaureerida valdava osa iidsetest rajatistest.

Praegu on Alepposse koondunud sõdalased kõige erinevamatest islamirühmitustest, neid aga on mitusada. Neist mõnikümmend on suured rühmitused, sellised nagu Jabhat an-Nuṣrah, kelle mõju ulatub suurele osale Süüria territooriumist. Sellesse terroriorganisatsiooni on kogutud kümneid tuhandeid võitlejaid üle kogu islamimaailma.

„Niivõrd suurt linna vabastada on äärmiselt keeruline, tsiviilobjektid paiknevad sageli samades kvartalites, kus toimub lahingutegevus. Siit ka kõik need alusetud süüdistused Süüria valitsuse ja Venemaa aadressil rünnakutest haiglatele," märkis Nadein-Rajevski. „Lääne poliitikute jaoks on peamine — süüdistada Moskvat, aga tõendid — see on teisejärguline küsimus."

Aleppo omaaegne vallutamine terroristide poolt kujunes riigile suureks tragöödiaks. Nüüd on see linn saanud tõepoolest võtmeks, ilma milleta ei ole mõtet lootagi võitu Islamirigi terroristide üle, täpsustas ekspert.

Eile õhtul lõpetasid Venemaa õhujõud ründetegevuse Aleppo mässuliste käes olevate objektide pihta. Süüria valitsusväed tõmmatakse „humanitaarse pausi" (kavandatud neljapäeva, 20. oktoobri hommikuks) kontaktjoonelt tagasi, mis peab võimaldama nii tsiviilelanikel kui sõjaväelastel spetsiaatselt selleks loodud koridoride kaudu linnast lahkuda.

Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi sõnade kohaselt teeb Venemaa selle hea tahte žesti lootuses, et lääne partnerid suudavad lõpuks ometi eristada „mõõdukat opositsiooni" terroristidest (nagu see sai sätestatud juba Genfi kokkulepetes Vene Föderatsiooni ja USA vahel).

Mosul: mässulised kurdid ja nafta

Iraagi Mosulis on olukord veidi teistsugune. See on nafta kaevandamise ja ümbertöötlemise keskus, siinsed Qayyara ja Najma maardlad jäävad islamistide kontrolli alla. Lisaks sellele etendab konfliktis olulist osa Türgi faktor — Iraagi territooriumil paiknevad, teadagi, ilma Bagdadi loata türgi sõdurid.

„Eile õhtul teatas Türgi president Erdoğan, et Türgit ja Mosulit seob ühine ajalooline saatus. Türklased näevad iraaklaste linna Türgi aladele kuuluvana. Väärib märkimist, et Türgi provints Iraagi piiri ääres kannab täpselt sama nime — Mosul. Ja türklased ei ole kunagi varjanud oma nõudlust sellele territooriumile. Pealegi on Türgil oma naftaleiukohti äärmiselt vähe. Nii et nende huvi köetakse üles naftaga," selgitas politoloog.

Mosul on terroristide IS-i pealinn Iraagis. Selle linna hõivamine õõnestaks tõsiselt islamistide vastupanu. Kuid valitsusvägede ees seisab raske ülesanne. Iraagi armee võitlusvõime on vägagi kaheldav. 2014. aastal „kinkisid" valitsusväed Mosuli terroristidele, ehkki linna vallutamises osales kõigest 1 500 Islamiriigi võitlejat.

Täna on kogu linna ümbritsev ala ja mõned endised elamurajoonid terroristide poolt mineeritud. Neid alasid hoiavad oma valduses mitu tuhat sõdalast, kes teevad kõik võimaliku selleks, et Mosulit enda käes hoida. Just sellepärast on ameeriklased koondanud siia suure hulga oma nõuandjaid ja erivägede üksusi osalemaks linna vabastusoperatsioonis. USA kaitseministeerium peab seda operatsiooni võitluses siinse islamirühmitusega otsustavaks, kuid suuri linnu tormijooksuga vallutada on alati äärmiselt keeruline.

Kõrvuti USA sõjaväelaste ja samuti ameeriklastelt väljaõppe saanud Iraagi valitsusvägedega sõdivad selles piirkonnas kurdi vabatahtlikud rahvakaitseväelased (pešmergid). Eksperdi hinnangul on just kurdid „kõige sihikindlamalt võitlevad jõud". Kurdide jaoks on Islamiriigi terroristid surmavaenlased — ja nii on nad täis otsustavust hävitada Iraagis kogu „Islamiriigi rämps". „Aga Iraagi valitsus suhtub ülima ettevaatusega kurdide soovidesse oma võimu sellel territooriumil laiendada," jätkas Nadein-Rajevski. „Mispärast? Ikka nafta pärast. Käib lihtlabane naftaväljade ümberjaotamine ja sellel taustal on suhted kurdi autonoomiataotluste ja Iraagi šiiitliku valitsuse vahel omandanud valulise iseloomu."

Olukorda komplitseerib seegi, et Bagdadis on võimul šiiidid, president aga on — kurd, leiab ekspert. Ühtsest Iraagist praegu rääkida ei saa, arvab politoloog. Iga jõud, kes Mosuli pärast lahinguid lööb, lähtub omaenese huvidest. Bagdad kardab kurdide kontrollisaavutamist Mosuli üle. Türgil on siin topelthuvi: mitte lihtsalt võitlus Islamiriigi vastu, vaid soov purustada Iraagi territooriumil Kurdi Töölispartei, kelle relvarühmitused lahingutes aktiivselt osalevad.

Tagid:
lahing, Iraak, Süüria, Mosul, Aleppo

Peamised teemad