12:50 21. Jaanuar 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Baltimaad soovivad võimalikult kiiresti eralduda veel nõukogude ajast pärit energeetikasüsteemist.

Brüssel aitab Venemaast lahti lülitada

© Sputnik / Сергей Мальгавко
Välisuudised
lühendatud link
8590

Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ütles oma Leedu visiidi käigus, et Brüssel on välja töötamas arvestusi ja soovitusi Balti ja Lääne-Euroopa riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks.

TALLINN, 24. veebruar — Sputnik. Euroopa Liidu eksperdid peavad sel suvel esitama omapoolsed seisukohad, kuidas saaks kõige efektiivsemalt sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Lääne-Euroopa omadega. Sellest teatas Euroopa Liidu Komisjoni asepresident ja "Energialiidu" projektijuht (Project Team "Energy Union") Maroš Šefčovič oma visiidi käigus Leedus. Faktiliselt käib jutt Balti riikide lahtilülitamisest Valgevene ja Venemaa elektrivõrkudest.

"Sünkroniseerimine on tähtis küsimus ja ma leppisime kokku, et teeme kõik meist sõltuva, et EL Ühendatud Uurimiskeskus (EC Joint Research Centre, EC JRC) esitaks juba sel aastal oma uurimistulemused ja soovitused majanduslikult kõige otstarbekama ja vastuvõetavama sünkroniseerimise viisi kohta," ütles Šefčovič, nagu teatas agentuur BNS esmaspäeval, 22. veebruaril, pärast Vilniuses toimunud kohtumist Leedu peaminister Algirdas Butkevičius'ega. Asepresidendi sõnul teevad EL eksperdid oma arvestused ja esitavad ettepanekud selle aasta suvel.

Vilnius seab endale eesmärgiks ühinemise EL energiavõrkudega ja eraldumise veel nõukogude ajal loodud energeetikasüsteemist БРЭЛЛ, kuhu on lülitatud viie riigi: Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud. Endise NSV Liidu viie liikmesriigi kokkulepe kirjutati alla 2001. aastal ja see näeb ette nende energiasüsteemide paralleelse toimimise.

Alates Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavate EstLink ja EstLink 2 käivitamisest ühtlustusid kahe riigi elektrihinnad: odavam Soome elekter moodustab praegu lõviosa kogu Eestis tarbitavast elektrienergiast. Leedut ja Rootsit ühendava veealuse kaabli NordBalt käikulaskmisega langesid elektrihinnad ka Leedu ja Läti turgudel. Praegu on elektrihinnad seal samasugused kui Eestis, kuigi varem olid nad kuni poolteist korda kõrgemad. Siiski, otsustades energiabörsi Nord Pool andmete põhjal, on elektrihinnad Põhja-Euroopa turgudel veel keskmiselt 30-40% madalamad.

Kuid kui räägitakse Balti riikide ja Lääne Euroopa elektrivõrkude sünkroniseerimisest, peetakse silmas eelkõige "energeetilist julgeolekut" ja eraldumist Venemaast ja Valgevenest, mitte aga võimaluste loomist elektrihinna edasiseks vähendamiseks.

Peamised teemad