21:38 23. Mai 2017
Tallinn+ 12°C
Kuula otse
Rahvusvahelise Valuutafondi logotüüp IMF peakorteri hoonel Washington'is

Rahvusvaheline Valuutafond hoiatab uute kriiside eest

© REUTERS / Yuri Gripas
Analüütika
lühendatud link
4610

TALLINN, 5. veebruar – Sputnik. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on jutuks võtnud valmistumise globaalse majanduskriisi uueks ilminguks – arenevate turgude võimalikuks kokkukukkumiseks. Tooraineid tarnivate riikide majandused on sattunud veelgi raskemasse surutisse, kui see oli kõigil veel praegugi meeles oleval 2008. aastal.

Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektori Christine Lagarde teatas, et potentsiaalsete kriisidega valmistumiseks arenevatel turgudel tuleb täiustada maailma majanduse finantsvapustustega võitlemise süsteemi.

Lagarde peab vajalikuks tugevdada olemasolevat „julgestusvõrku", mis sisaldab maailma keskpankade vahelisi swap-liine (see tähendab erinevate riikide keskpankade vahelisi kokkuleppeid valuutade fikseeritud vahetuskursside kohta), samuti rahvusvaheliste pankade juurdepääsuskeeme krediidiressurssidele, et olla valmis võimalikeks kriisisituatsioonideks tooraineid eksportivates arenevates riikides, mis on sattunud „tõsisesse stressi". Need riigid on nafta- ja teiste toorainete hinnalangusest tingitud välise majandusšoki ilmsed ohvrid, märkis Lagarde.

Neid on tabanud eelarvedefitsiidi tõus, surve valuutaressurssidele, samuti majanduse kasvutempo vähenemine. Lagarde arvates tuleb seejuures arvestada, et toorainete hinnad jäävad madalateks ilmselt veel mõnda aega.

Maailma rahanduskriisi uus laine

Goldman Sachs analüütikute arvates on arengumaade turgude langus maailma rahanduskriisi kolmas laine. Korporatsiooni eksperdid leiavad, et olukorra määramatus arenevatel turgudel, nende poolt tarnitava toorainete hinnalangus ja intressimäärade tõus USA-s — kõik see kokku tähendab maailma rahanduskriisi uue laine algust. Bloomberg'i arvates on olukord arenevatel turgudel juba halvem, kui 1998. aasta Aasia rahanduskriisi ajal. Möödunud aastal viisid investorid ja kompaniid arengumaadest välja umbes 735 miljardit dollarit.

Teisisõnu ennustavad analüütikud arengumaade majanduste langust, mis omakorda viib suurte finantskaotusteni ka Euroopa jaoks. Lisaks keskmisele eurooplasele raskestimõistetavale rahandustegelaste käteväänamisele ja nende analüütikute traagilistele hüüatustele — vaadake, kus on Aserbaidžaan või Angola ja kus oleme meie, väljendub kolmanda maailma riikide kriis veel selles, milles vaeste riikide hädad ikka väljenduvad, rahutustes ja suurenenud põgenikevoolus. Ja uut põgenikelainet on Euroopal praegu küll kõige vähem vaja. Ta ei suuda hakkama saada sellegi põgeniketulvaga, mis tal juba on.

IMF on valmis andma abi naftaeksportijatele

Lagarde, keda tsiteerib ajaleht Financial Times, sõnul on IMF valmis vajadusel andma rahalist abi sellistele naftat eksportivatele riikidele nagu Aserbaidžaan ja Nigeeria. Riikide nimekirja, kes kannatavad nende jaoks katastroofilise naftahindade languse all, saab oluliselt täiendada. Angolas näiteks on kohalik valuuta kwanza kurss dollari suhtes viimase aasta jooksul langenud 4 korda. Riik, mis faktiliselt elatubki vaid nafta müügist, sattus väga raskesse olukorda, mis võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Kui poleks varasematel aastatel korjatud pisukest dollarite rasvakihti, oleksid angoollased juba ilmselt nälgimas.

Just seesama rasvakiht lubabki IMF-il loota enam-vähem soodsale kriisilahendusele. Tooraineid eksportivatel arenguriikidel ei ole juurdepääsu sellistele instrumentidele, nagu näiteks valuuta swopid maailma suuremate keskpankadega, kaasa arvatud Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank.

„See on probleem, kuivõrd arengumaad on märkimisväärselt sõltuvad kaubanduse ja rahanduse poolest arenenumatest riikidest," märkis Lagarde.

Tema sõnul pole imestada, et paljud arenevad turud on moodustanud oma turvapadjad — suured valuutavarud.

Veelgi tugevam „julgestusvõrk" (see tähendab võimalus kiireks valuutavahetuseks ja rahalaenamiseks), vabastab Christine Lagarde sõnul arengumaad oma valuutavarude loomise vajadusest võimaldades suunata kapitali neile nii vajalikeks investeeringuteks sealhulgas taristusse, tervishoidu ja haridusse. Teiste sõnadega, kolmandate riikide keskpankade dollarid voolaksid sinna, kuhu neid tahaks näha liikumas IMF.

Peamised teemad