06:15 23. Mai 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
Gazpromi turuosa saab tulevikus sõltuma hinnast ja teistest äritingimustest.

Euroopa üritab saavutada sõltumatust "Gazpromist"

© Sputnik / Максим Блинов
Analüütika
lühendatud link
2901

Euroopa Komisjon esitles liikmesriikidele dokumenti EL energeetikasõltumatuse suurendamise abinõudest, milles tehakse muuhulgas ettepanek suurendada vedelgaasi kasutamise võimalusi.

TALLINN, 17. veebruar — Sputnik. Euroopa Komisjon esitas EL liikmesriikidele liidu energeetikajulgeoleku suurendamise abinõude paketti, mis muuhulgas näeb ette sõltuvuse vähendamist Venemaa gaasitarnetest. Teiste Brüsseli pakutavate strateegiliste meetme hulgas nähakse ette ka senisest suuremas mahus vedelgaasiterminalide (LNG) kasutamist. Üks selline terminal lasti hiljuti käiku Leedus.

EL energeetikapoliitika küsimuste komissar Miguel Arias Cañete ütles seda dokumenti Brüsselis esitledes muuhulgas: "Pärast 2006. ja 2009. aastal toimunud gaasikriise, mis jätsid miljonid eurooplased kütteta, tõotasime me endale, et see enam ei kordu. Kuid 2014. aastal läbiviidud stressitestid näitasid taas meie haavatavust gaasitarnete suuremahulistest katkestustest.

Poliitilised pinged meie piiridel tuletavad meile ikka ja jälle meelde, et gaasitarnete katkemise oht ei ole vähenenud. Tänased ettepanekud lubavad meil luua usaldusväärse, konkurentsivõimelise ja paindliku süsteemi, mis tagaks energiakandjate häireteta liikumise üle meie piiride."

Brüsseli esitatud strateegias märgitakse, et Euroopa võimalused importida vedelgaasi on väga suured ja lubavad juba praegu katta umbes 43% gaasi vajadusest (2015. aasta andmetel). Kuid selle kohaletoimetamise võimalused paljudesse piirkondadesse on endiselt üsna piiratud.

Kõik on "Gazpromi" võimuses

Euroopa Komisjoni demonstreeritud dokument, mida on osaliselt juba tsiteerinud Euroopa väljaanded, kes sellest tänu "leketele" teada said, sisaldab tervet abinõude kompleksi, mis tähendab sisuliselt võitlust praegu ligemale 40% Euroopa gaasivajadusest katva "Gazpromi" kõikvõimsuse murdmiseks. Olukord on riigiti väga erinev, kuid tervikuna "on kõik Gazpromi kätes", ütles vaid osaliselt naljatades Eesti Gaasi direktorite nõukogu liige Sergei Zagrebailov, kes esindab seal Venemaa gaasigigandi huve, millel omakorda on 37-protsendiline osalus selles Eesti riigi ettevõttes.
Euroopa energeetilise sõltuvuse teema Venemaa "Gazpromist" on viimastel kuudel eriti tihti kõlanud Balti riikide poliitikute suust. Jaanuaris teatas Leedu sõltumatuse saavutamisest Vene gaasist.

"Gazpromi" gaasitarnete maht kohalikule turul langes esmakordselt alla 50%, ülejäänu kaetakse Norra "Statoili" vedelgaasiga. Sellest on varem teatanud agentuur Reuters viitega Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis'ele.

Leedu investeeris LNG ujuvterminali "Independence" (võeti 10 aastaks rendile Norra Hoegh LNG) ja allkirjastas Statolil'iga kaks lepingut: gaasiettevõtte Lietuvos Duju Tiekimas (LDT) ja lämmastikväetiste tootja Achema vajadusteks, mis suurendavad kolmekordselt gaasihankeid Norrast. Nagu märkis Leedu energeetikaminister, tõestavad norralastega sõlmitud lepingud, et "turul on "Gazpromi" toodangule tekkinud reaalne konkurents".

Viimane sõna on hindadel

""Gazpromi" turuosa saab tulevikus sõltuma hinnast ja teistest äritingimustest. Ei mingeid poliitilisi mõjusid, gaasitarned on ärikokkulepe," ütles Masiulis.

Kuid mitmete ekspertide arvates on poliitikute avaldused "Gazpromi" järk-järgulise väljatõrjumise kohta regioonist LNG tarnetega deklaratiivse iseloomuga ega oma reaalset majanduslikku alust. Erinevate gaasitarnete efektiivsuse mõõdupuuks oli ja on tema hind. Sõltuvalt turunõudlusest, ütlevad Leedu majandusteadlased, võib LNG gaas osutuda Leedule umbes 100 eurot tuhande kuupmeetri kohta kallimaks, kui magistraalgaas.

"Tõepoolest, möödunud aastal tekkis gaasitarnijate vahel esimest korda konkurentsisituatsioon," ütles portaalile Sputnik Sergei Zagrebailov.

Tema sõnul tuli 2015. aastal 20% gaasist Eesti turule väidetavalt Leedust, kus gaas osutus mingil hetkel odavamaks.

"Faktiliselt oli aga tegemist ikka selle sama Venemaa gaasi reekspordiga," ütles Zagrebailov, selgitades, et hinnaerinevus tekkis tehnilistel põhjustel hinnakujunduse erinevate lähenemisviiside tõttu.

Tervikuna ei saa Zagrebailovi arvates reaalsest turumajandusest gaasiga kauplemisel rääkida niikaua, kui Leedu valitsus jätkab oma LNG terminali subsideerimist.

Hiljuti hakkas "Gazprom" oma hindu kindlaks määrama oksjonite vahendusel. Järjekordne selline oksjon, kus määratakse gaasihind Balti riikidele, viidi gaasigigandi juhtkonna kommentaare saamata 2015. aasta detsembrilt üle käesoleva aasta algusele.

 

 

 

 

 

Peamised teemad