16:09 18. Oktoober 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Eesti leidub küll maailmatasemel tippteadust, kuid kõige enam tsiteeritud teadlaste uurimisvaldkonnaks on geneetika ja biomeditsiin. Puidutöötlemise vallas on sellistest teadmistest vähe abi.

Innovatiivne majandus vajab nutikaid inimesi

© Sputnik / Максим Богодвид
Analüütika
lühendatud link
12451

Eesti tööjõud on muutunud liiga kalliks, et jätkata odaval hinnal põhinevate töö-jõumahukate toodete tootmist. Samas ei ole meil veel piisavalt inimesi ja ettevõtteid,kes suudaksid luua kõrge lisandväärtusega tooteid ja nendega maailmaturul läbi lüüa.

TALLINN, 26. veebruar — Sputnik. Rahvusvaheline innovatsiooniindeks (Global Innovation Index) paigutab Eesti 141 riigi seas üsnagi kõrgele 23. kohale. Edetabelit juhivad Šveits, Suurbritannia ja Rootsi, põhjanaabrid soomlased paiknevad väärikal kuuendal kohal. Ligi 80 erineva näitaja põhjal koostatud indeks tõstab muuhulgas esile Eesti IKT infrastruktuuri ja tugevaid institutsioone.

Kuigi indeksi näol on tegu hea võrdlusbaasiga, ei pruugi iga indikaatori tase edasi anda olukorra tegelikku sisu, räägib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Asjaolu, et mitmete kõrgtehnoloogiliste kaupade valmistamisel täidab Eesti vaid odava tootmisüksuse rolli, toob endaga kaasa huvitavaid fenomene ka majandusstatistikas. Hiljuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi initsiatiivil valminud uuring „Eesti ettevõtete uuendusmeelsus ja innovatsiooni toetamise võimalused" toob välja anomaalia, mille kohaselt on Eestis madaltehnoloogia sektori ettevõtete poolt loodav lisandväärtus kõrgem kui kõrgtehnoloogia ettevõtetel. 2015. aasta kolme esimese kvartali põhjal oli Eestis üks töötaja kohta kõrgeima lisandväärtusega harusid näiteks joogitootmine, samas kui elektroonikatööstuses loodav lisandväärtus jäi alla töötleva tööstuse keskmisele. Sama trendi iseloomustab asjaolu, et puidutööstuses loodav lisandväärtus töötaja kohta on pea poolteist korda suurem mööblitööstuse vastavast näitajast.

Programmeerimise tegevusalal jäi lisandväärtus töötaja kohta koguni samale tasemele tekstiilitootmisega.

Eesti IT- sektor on valdavalt orienteeritud koduturule ja ekspordi osakaal veel vähene, klientide maksejõulisus piirab märkimisväärselt aga ka teenitavat tulu.

Nestori sõnul, on omaette probleem, et hoolimata IT-ettevõtete kodumaisele suunitlusele kasutavad Eesti ettevõtted IT-lahendusi oma tegevuse hõlbustamiseks suhteliselt vähe. Ainult 30% Eesti ettevõtetest kasutab tarkvara vähemalt nelja protsessi juhtimiseks: raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus. Kõigis ettevõtete protsessides kasutavad IT-lahendusi vaid üksikud ettevõtted.

Sama uuring tõstab esile ka teise olulise kitsaskoha. Palju on räägitud ettevõtete ja ülikoolide nõrgast koostööst, mis innovatsiooni takistab. See väide on tõene osaliselt. Vaadates teenitavat
tulu koostööprojektidest teadus- ja arendustegevuse vallas võib väita, et Eesti ülikoolid on juba saavutanud maksimaalse lae. TTÜ ja TÜ teenivad juba praegu 6% ja 4% oma T&A eelarvest ettevõtete projektidest.

See osakaal on võrdväärne maailma juhtivate ülikoolide omadega. Pigem peitub probleem valdkondade kehvas kattuvuses. Eesti leidub küll maailmatasemel tippteadust, kuid kõige enam tsiteeritud teadlaste uurimisvaldkonnaks on geneetika ja biomeditsiin. Puidutöötlemise vallas on sellistest teadmistest vähe abi. Kuidas Eesti positsiooni parandada?

Innovatsiooniindeksi erinevate komponentide lõikes oleme ühed kehvemad haridusse panustajad.

Samas on meie haridustee üks pikemaid ja ka meie noorte PISA testi tulemused väga head. Ehk võiks Eesti järgmine "suur idee" olla ühe tõelise tippülikooli loomine, mille abil oma väheneva rahvastiku võimed nende maksimaalse tasemeni viia. Mis aga pea sama oluline — meelitada siia nutikaid inimesi ka mujalt, kes aitaksid Eestil areneda. Ühiskondlikus arutelus peaksime teadvustama, et Eestile ei piisa sellest kui meie haridus on hea, vaid see peab olema parim.

 

 

 

Peamised teemad