09:28 21. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Venemaa kehtestas toiduainete sisseveo embargo.

Kes on võitmas kaheaastast "sanktsioonide sõda"

© Sputnik / Алексей Филиппов
Analüütika
lühendatud link
Vladimir Ardajev
26774

Sündmused arenesid tavapäraste sõjapidamise (antud juhul sanktsioonide sõja) traditsioonide vaimus, mida, nagu ikka, on lihtsam alustada, kui lõpetada.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Lääne kehtestatud piirangud Venemaale ja tolle vastumeetmena rakendanud toiduainete sisseveo embargo on viinud tõsiste poliitiliste lahkehelideni. Kokkuvõtteid kaheaastase sanktsioonide sõja tulemustest teevad eksperdid, kellega vestles kolumnist Vladimir Ardajev.

Kaks aastat tagasi, 6. märtsil 2014. aastal andis USA president Barack Obama välja korralduse, millega "Ukraina territoriaalset terviklikkust ohustavate" Venemaa ametiisikute ja organisatsioonide suhtes kehtestati majandussanktsioonid. Algas sanktsioonide sõda. Varsti ühinesid USA-ga Euroopa Liidu liikmed ja veel mitmed teised riigid. Venemaa vastas omapoolsete piirangutega ja keelas pool aastat hiljem toiduainete sisseostmise riikidest, kes Venemaa vastaseid sanktsioone toetasid.

Sündmused arenesid tavapäraste sõjapidamise (antud juhul sanktsioonide sõja) traditsioonide vaimus, mida, nagu ikka, on lihtsam alustada, kui lõpetada.

Minskis saavutatud kokkulepped sõjalise konflikti järk-järguliseks lõpetamiseks Ida-Ukrainas andsid lootust kriisist väljumiseks, kuid pidevad tagasilöögid nende lepete elluviimisel kippusid seda lootust märgatavalt nõrgestama. Venemaa koosseisu liidetud Krimmi saatust ei arutatud enam üldse.

Kremlis avaldatakse kahetsust USA otsuse üle pikendada Venemaa vastaseid sanktsioone. Möödunud aja jooksul on globaalne välispoliitiline taust oluliselt muutunud: esiplaanile on tõusnud olukord Süürias, kus Venemaa ja USA juhitud rahvusvaheline koalitsioon peavad samaaegselt omaette sõda sama vaenlase, terrorirühmituste vastu, säilitades seejuures oma erimeelsused hinnangutes riigisiseste poliitiliste jõudude vahekorra ja selle tuleviku suhtes. Positiivseks arenguks saab lugeda saavutatud kokkulepet tulevahetuse lõpetamiseks, mis saavutati tänu VF ja USA aktiivsetele jõupingutustele.

2015. aasta novembris tulistas Türgi õhujõudude hävitaja alla Venemaa lahingulennuki Su-24, mis pommitas Süürias mässuliste positsioone ning selle järgnenud Moskva ja Ankara suhete halvenemine lisas süngeid värvitoone niigi ärevasse maailmapilti veelgi.

Selleks ajaks oli Lääne majandussanktsioone korrigeeritud ja pikendatud. Samuti korrigeeris ja pikendas Venemaa toiduainete sisseveo embargot.

Kas lask tehti paukmoonaga

Ameerika ja Euroopa sanktsioonid ei saavutanud peaeesmärki, kuid nad suutsid mõjutada Venemaa ja Lääne suhete üldist tonaalsust, on Rahvusliku uurimisülikooli "Majanduse Kõrgkool" maailma majanduse ja poliitika teaduskonna komplekssete euroopa ja maailma rahvusvaheliste uuringute keskuse direktor Timofei Bordatšov veendunud.

"USA ja tema liitlaste ultimatiivne eesmärk oli saavutada Venemaalt Krimmi tagastamine. Ja seda eesmärki pole päevakorrast maha võetud. Siiski õnnestus Läänel Venemaa majandust kahjustada," ütles ta.

Bordatšovi sõnul on vaatamata sellele, et Ukraina võimud rikuvad pidevalt Minski kokkuleppeid ega kavatsegi nendest kinni pidada, pilt Venemaa ja Donbassi tunnustamata vabariikide poolel suisa vastupidine. Ja põhimõtteliselt võib Lääs Venemaa konstruktiivset positsiooni pidada oma sanktsioonide edulooks.

"USA ja partnerid ei suutnud sanktsioonidega Venemaa majandusele kuigi suurt kahju tekitada, kuid neil õnnestus seda teha muude hoobadega, eelkõige naftahindade "kukutamisega", mis nagu teada, kutsus esile rubla kursi järsu languse," väidab Venemaa poliitilise konjunktuuri keskuse juhtivekspert Dmitri Abzalov.

Tema sõnul on Lääne sanktsioonid, nii kummaline kui see ka ei tundu, Venemaale isegi kasuks tulnud. Lääne finantsturud sulgusid Venemaa suurtele ettevõtetele mõni kuu enne seda, kui rubla "langusesse sööstis" ja see võimaldas vältida sellist maksekriisi väliskrediitide tagasimaksmisel, nagu juhtus 2008. aastal.

Sellega, et Lääne sanktsioonid osutusid Venemaale teatud mõttes kasulikuks, nõustub ka Sõltumatute riikide ühenduse instituudi Šanghai koostööorganisatsiooni euraasia integratsiooni ja laienemise osakonna juhataja Vladimir Jevsejev.

"Lääne poolt Venemaa suhtes rakendatud sanktsioonid saavutasid oma eesmärgi selles mõttes, et Venemaa on nüüdseks endale teadvustanud, et tema sõltuvus Läänest on üle mõistuse suur. Ja see tõukas Venemaad oma arenguvektorit korrigeerima Ida suunas. Lisaks sellele suunas ajama impordi asendamise ja rahvusliku majanduse arendamisele poliitikat," räägib ekspert.

Lääne sanktsioonide kehtivuse ajal on Venemaal jõutud palju ära teha, näiteks finantssfääris loodi SWIFT'ile analoogne pankadevaheliste arvelduste süsteem. Riik on oluliselt vähendanud oma sõltuvust Läänest, kusjuures, kui talle lõpetati odavate krediitide andmine suutis ta need leida Idast, tõsi küll, vaid osaliselt, täielikku asendust pole toimunud, märgib Jevsejev.

"Venemaa ei suutnudki lõpuni diversifitseerida finantskoostööd. Ei õnnestunud täielikult väljuda uutele rahaturgudele ega veenda uusi oma partnereid enda sajaprotsendilises usaldusväärsuses. Ja see ei ole mitte niivõrd Aasia finantsinstituutide, kuivõrd, meie enda, vene probleem," kinnitab Timofei Bordatšov.

Kas arengustiimul või tagasikäik?

Impordi asendamise programm on viinud terve rea uute tootmiste loomiseni, mis võimaldas mitte ainult nivelleerida Lääne majandussanktsioonide mõju, vaid ka kompenseerida Ukraina ettevõtete keeldumist eelkõige riigikaitselise toodangu tarnetest, tuletab Vladimir Jevsejev meelde.

Näiteks toob ekspert kopterimootorid, mille tootmist alustati Sankt-Peterburgi lähistel, samuti gaasiturbiinseadmed, mida nüüdsest toodab Venemaa jaoks üks Aasia riik.

Kuid just kaitsetööstuse on praegu raskustes, ei ole Rahvusliku uurimisülikooli Kõrgema majanduskooli maailma majanduse ja poliitika teaduskonna professor Aleksei Portanski nõus. Katkestades sidemed Ukrainaga, kus toodeti kallihinnalist Vene relvastust, sattudes samaaegselt sanktsioonide alla ja jäädes ilma võimalustest sisse osta elementaarseid relvasüsteemide platvorme raadiolokatsioonijaamadele, sõjaotstarbelistele sputnikutele jne seadis Venemaa kaitsetööstus end väga keerulisse olukorda.

"Veerand sajandi jooksul pärast NSVL lagunemist on loodud palju uusi majandussidemeid, mille hetkeline katkirebimine ei ole lihtsalt reaalne. Kuid seal, kus seda siiski tehakse, on see seotud kolossaalsete kuludega," ütleb ta.

Tema sõnul on sellised probleemid iseloomuslikud kõigile Venemaa majandusharudele, sõjatööstusest kuni põllumajanduseni ja toiduainetetööstuseni.

Osalemine rahvusvahelises kooperatsioonis globaalsetel turgudel ei ole sugugi selle või teise riigi madala arengu tundemärk, vaid aja märk. Rahvusliku majanduse arendamine on möödapääsmatu, kuid edu saavutamise eelduseks on põhjalik arvestus, läbimõeldus ja planeerimine, toonitab Aleksei Portanski.

Olukord toiduainetega

2015. aasta jooksul vähenesid toiduainete ja põllumajandustooraine impordimahud 33,7%. FBK strateegilise analüüsi instituudi ekspertide arvates, kes on koostanud ettekande "Toiduained majandussanktsioonide süsteemis", toimus see mitte ainult Venemaa kehtestatud toiduainete sisseveo embargo, vaid ka rubla kursi järsu languse tõttu.

Nii või teisiti, välismaalt toiduainete sisseostu mahu vähenemine loob head eeldused siseriikliku tootmise arenguks.

Ettekande ühe autori, FBK Strateegilise analüüsi instituudi direktori Igor Nikolajevi sõnul on möödunud aastal saavutatud põllumajandustoodangu kasv 3% väiksem sellest näitajast 2014. aasta ja ka keskmisest näitajast ajavahemikul 2000 kuni 2014 aastani. Mõlemal juhul oli see näitaja 3,5%.

Ukraina sündmuste tõttu sanktsioonide kehtestamise kronoloogia

Farmerid ja põllumajanduskompleksid on elavnenud, kaubanduskeskused on hakanud rohkem ja meelsamini nende toodangut vastu võtma. Kuid selliste positiivsete arengute kõrval on täheldatavad ka negatiivsed ilmingud, paljudes põllumajandustootmise valdkondades toimub tootmise kontsentreerumine.

Eriti on see märgatav näiteks sea- ja linnukasvatuses, kus kodumaised suurettevõtted on turgu kiiresti monopoliseerimas. Seda tendentsi täheldas Vene Föderatsiooni Valitsuse juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia põllumajandustoiduainete poliitika keskuse direktor Natalja Šagaida.

Importtoiduainete kadumine poelettidelt viis selleni, et kodumaised toiduainetetootjad asusid omavahelisse konkurentsivõitlusesse mitte ainult kvaliteedis vaid ka tootmiskulude vähendamises. Selle tagajärjel ilmus lettidele palju ebakvaliteetset ja mitte alati odavat surrogaattoodangut.

Uued toiduainete tarnijad ei ilmutanud valmisolekut müüa toiduaineid madalamate hindadega. Tulemuseks oli toiduainete inflatsioon. Kõige vähemkindlustatud ühiskonnakihid olid sunnitud vähendama oma kulutusi toidule, kirjeldas olukorda Venemaa Teaduste Akadeemia Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktori asetäitja Jevgeni Gontmacher.

"Nälg meid muidugi ei ähvarda, kuid elukvaliteet veereb jätkuvalt allamäge," märkis Jevgeni Gontmacher.

Sanktsioonid on eranditult poliitiline instrument. Neid Venemaale kehtestades lootis Lääs tema majandust kahjustada, kutsuda riigis esile sotsiaalseid pingeid ja sundida Venemaa valitsust oma poliitikat muutma. Rakendades sanktsioone toetavate riikide suhtes vastumeetmeid lootis Venemaa juhtkond omakorda panna Lääne ärimaailma raskesse olukorda, et too avaldaks survet oma riigi poliitilisele juhtkonnale.

Mõlemad astutud sammud andsid tulemusi kuid, erinevatel põhjustel vaid osaliselt. Kuid niikaua, kui poliitikud jäävad endale kindlaks, peavad Lääne farmerid ja Venemaa tarbijad taluma mitte kõige paremaid aegu.

 

 

 

 

 

 

Peamised teemad