08:50 23. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Süüria parlamenti ei valitud kauaks?

Väga kummaline vaherahu: Assad valib Aleppo ja Raqqa vahel

© AFP 2017 / JOSEPH EID
Analüütika
lühendatud link
7542

Ajaloos ei ole vist olnud kummalisemat vaherahu, kui see, mis praegu formaalselt Süürias kehtib. Tegelikkuses seda justkui polegi, riigi erinevates piirkondades jätkuvad lahingud ja terroriaktid. Sõnades aga väidavad paljud, et see toimib.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Teoreetiliselt vaherahu Süürias peab. Tegelikkuses seda justkui polegi. Ja nüüd lekkis veel USA plaan B, mis panustab relvastatud opositsioonile. Sellest, mis Süürias tegelikult toimub, räägib idamaade asjatundja Jelena Suponina.

Ajaloos ei ole vist olnud kummalisemat vaherahu, kui see, mis praegu formaalselt Süürias kehtib. Tegelikkuses seda justkui polegi, riigi erinevates piirkondades jätkuvad lahingud ja terroriaktid. Sõnades aga väidavad paljud, et see toimib. Kusjuures seda tehakse nii veendunult, et selle virtuaalne pilt on muutumas osaks reaalsusest. Selle tõenduseks on 13. aprillil Süürias toimunud parlamendivalimised.

President Bashar Assad demonstreerib nende korraldamisega enda ja oma liitlaste suurt enesekindlust. Positsioonid rindel on alates 2015. aasta sügisest, kui Venemaa alustas oma sõjalise operatsiooniga Süürias, oluliselt muutunud.

Nii eelmised, 2012. aasta mai parlamendivalimised, kui ka 2014. aasta juuni presidendivalimised toimusid palju raskemas rindeolukorras. Vaatamata sellele pidas praegune parlamendikoosseis ette nähtud neli aastat väga edukalt vastu ja Bashar Assad valiti tagasi järgmiseks seitsmeaastaseks tähtajaks, kuni 20121 aastani.

Süüria parlamenti ei valitud kauaks?

Käimasolevatel valimistel on muidugi oma iseärasused, kuid vaid seetõttu, et sõda alles kestab. Mitte ainult sellepärast, et just neil päevil jätkuvad Genfis Süüria rahuläbirääkimised (valitsuse delegatsiooni saabumine lükati edasi nädala lõpule).

ÜRO peasekretäri eriesindaja Staffan de Mistura, püüdes päästa pidevalt juuksekarva otsas rippuvaid läbirääkimisi, tegi kiirvisiidi Damaskusesse, kust lendas kohe edasi Teherani ja sealt jälle Genfi.

Parlamendivalimised näivad tavatud veel sellepärast, et Genfi protsessi eesmärgiks "peab saama konstitutsioonireform ja ennetähtaegsete parlamendivalimiste läbiviimine Süürias". Seda tuletas Venemaa peaminister Sergei Lavrov meelde 13 aprillil, seega Süüria valimiste päeval.

Tuleb välja, et alles toimusid korralised valimised, kuid tuleb juba hakata valmistuma ennetähtaegseteks.

See tundub veel ühe paradoksina, mille sarnaseid on Süürias palju, sest seal põrkuvad maailma juhtivate riikide huvid. Siit ka vastuolud, mis veidraid vorme omandavad.

Siiski on see kõik kummaline ainult esmapilgul. Tegelikult oli president Bashar Assadil, veebruarikuu kahekümnendatel kuupäevadel nende valimiste läbiviimise kohta dekreedile nr. 63 alla kirjutades selleks juriidiline alus täiesti olemas. Tema nõunik Busseina Shaaban rääkis Moskvas rahvusvahelisel Valdai Lähis-Ida konverentsil viibides nende ridade autorile, miks ei saanud neid valimisi edasi lükata.

Peamine põhjus on ilmne: et mitte lubada vaakumit ühes võimuharus. 250 kohalise Rahvanõukogu (parlamendi) praeguse koosseisu volitused lõpevad sel kevadel. Tema volituste pikendamine ja Genfi läbirääkimiste tulemuste ootamajäämine oleks olnud veelgi ebaharilikum samm. Jääda mõneks ajaks ilma parlamendita olnuks samuti ebaõige.

Rääkimata juba sellest, et sellist olukorda Genfi otsuste ootuses oleks hinnatud kui nõrkuse ja kindlusetuse ilmingut. Bashar Assad tahab pidada läbirääkimisi tugevatelt positsioonidelt. Mõistetav soov, kas pole?

Genfi läbirääkimised ja vaherahu veidrused

Kui Genfis toimuvad Süüria rahuläbirääkimised lõpevad edukalt, alles siis saab rääkida erakorralistest parlamendivalimistest. ÜRO Julgeolekunõukogu 18. detsembril 2015 vastu võetud resolutsioonis nr 2254 räägitakse sellest, "et valimised tuleb läbi viia 18 kuu jooksul". See tähendab, et mitte hiljem, kui 2017. aasta juunis.

Ja kuue kuu jooksul, see tähendab hiljemalt 2016. aasta juuniks tuleb Süürias moodustada rahvaühtsuse valitsus.

Nii tahavad rahvusvahelised rahuvahendajad, kuigi praegu Süürias toimuv räägib sellest, et riigi saatus ei otsustata mitte Genfis vaid lahingutes. Siinkohal tuleb tagasi pöörduda selle aasta 27. veebruarist Süürias välja kuulutatud "vaenutegevuse lõpetamise" (nii nimetatakse seda mõnedes ametlikes dokumentides) režiimi keerdkäikude juurde.

Alustame sellest, et pole olnud päevagi, mil sellest režiimist oleks kinni peetud. Juba kõige esimestel päevadel fikseeriti kümneid rikkumisi, milles sõdivad pooled süüdistasid üksteist. Sellest ajast alates toimub iga päev vähemalt viis kuni kümme tõsist rikkumist, väiksematest rääkimata.

Venemaa ja USA koos oma liitlastega jätkasid paralleelselt samuti oma terrorismivastaseid operatsioone Süürias. Ameeriklased andsid vaherahu esimese ööpäeval, 27. veebruaril 12 raketi-pommilööki Süürias ja teist samapalju Iraagis, kus nad samuti operatsioone läbi viivad. 6 märtsil, nagu seisab Pentagoni kodulehel, tehti terroristide positsioonidele neli õhulööki Süürias ja veel 12 Iraagis.

Ei Venemaa ega USA ei kavatse neid operatsioone lõpetada, kuigi nende intensiivsus Süürias on mõnevõrra langenud.

Peale selle annavad türklased aeg-ajalt suurtükituld Süüria põhjaosas, kus elavad kurdid, mis justkui samuti ei mahu vaherahu kontseptsiooni. Sellegipoolest toimub see regulaarselt.

Lõpuks vallutasid Süüria valitsusväed Venemaa toetusel selle niinimetatud vaherahu kestel 27. märtsil (seega täpselt kuu pärast tulevahetuse lõpetamise kokkuleppe valjakuulutamist) tagasi Palmyra linna ja mõned vähemtähtsad asustatud punktid.

Süüria president ja peaminister näitasid eri suunda

Praegu täheldatakse vägede kontsentreerumist suure ja strateegiliselt tähtsa Aleppo linna lähistel, kuhu koondavad oma vägesid Assadi vastased, sealhulgas ka need grupeeringud, mis figureerivad rahvusvahelistes terroristide nimekirjades.

Samas teatas Süüria peaminister Wael al-Halqi neil päevil: "me valmistume koos meie Venemaa partneritega Aleppo vabastamise operatsiooniks". Venemaa kaitseministeerium seda siiski ei kinnitanud.

On huvitav märkida, et mõni päev pärast Palmyra tagasivõtmist ütles president Bashar Assad, et prioriteet saab olema mitte põhja vaid hoopis teisel, ida operatiivsuunal.

Märtsi lõpul antud intervjuus ütles ta: "Pärast Palmyra vabastamist tuleb liikuda riigi idaossa, näiteks Deir ez-Zor'i. Samal ajal tuleb liikuda ka Raqqa, selle terroristide peamise tugipunkti suunas."

Paralleelselt puhastavad Süüria armee ja tema liitlaseks olevad Liibanoni "Hesbollah" rühmad "taskuid", kuhu vastane on veel pidama jäänud. Nii toimusid alles nädala eest ägedad lahingud al-Qaryatain'i linna lähistel, mis asub Palmyrast loodes. Selle tagasivallutamisest teatati juba märtsis, kuid ümbruskonna vastupanukolded suruti maha alles hiljuti.

Mõned asustatud punktid, eriti Aleppost põhjas, käivad hoopiski käest kätte. Aleppo linnas on kvartal, kus võimud said neil päevil isegi valimisjaoskonn avada, kuid on ka piirkondi, mida kontrollivad erinevad relvagrupeeringud, mis alles hiljuti olid omavahel vaenujalal.

Milleks on ameeriklastel vaja plaani B?

Seda kõike nimetatakse vaherahuks eelkõige seepärast, et nii leppisid kokku Venemaa ja USA. Seepärast teevad ameeriklased hukkamõistvaid avaldusi Süüria parlamendivalimiste kohta vägagi ettevaatlikult, pigem moepärast, nagu ei teekski see neile eriti muret.

USA riigidepartemangu esindaja Mark Toner nimetas neid valimisi "mittelegitiimseteks" ja "pehmelt öeldes enneaegseteks", kuid seejuures teemasse eriti süvenemata. Ameeriklasi see tõepoolest eriti ei huvita. Lekked ajakirjandusse plaani B kohta, mille kohaselt hakkavad USA ja tema liitlased Genfi läbirääkimiste nurjumise korral opositsiooni aktiivselt relvadega varustama, peavad nad võimalikuks mitte seetõttu, et Assad valimisi korraldab.

Tegelik põhjus on selles, et valitsusväed lähenevad põhjast Aleppole, pidades kaugemate eesmärkidena silmas Raqqa't ja Deir ez-Zor'i idas. See ei meeldi loomulikult ei Süüria opositsioonile, kellele panustab USA ei Türgile ega ka paljudele teistele. Kuidas nad sellele reageerima hakkavad ja millist mõju see Genfi läbirääkimistele avaldab?

Raske valik Assadi jaoks antud etapil ei seisne mitte selles, kas partlamendivalimised korraldada või mitte. Ta peab lahendama teise küsimuse: kus ja millal anda järgmine löök, et mitte mööda panna.

 

 

Peamised teemad