01:24 24. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
EL asendas migrantide ümberjaotamisel prääniku piitsaga.

Arvamus: EL asendas migrantide ümberjaotamisel prääniku piitsaga

© Sputnik / Дмитрий Виноградов
Analüütika
lühendatud link
1910

Euroopa Komisjon esitas ettepaneku, et EL-i liikmesriik, kes keeldub kvoodipõgenikke vastu võtmast, peab maksma 250 000 eurot iga vastu võtmast keeldutud pagulase eest riigile, kes ta vastu võtab, öeldakse Euroopa Komisjoni kommünikees.

TALLINN, 5. mai — Sputnik. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kehtestada trahviraha iga põgeniku eest, keda EL-i liikmesriigid rändekvoodi alusel vastu ei võta. Ekspert Konstantin Voronov nimetas seda Sputniku raadios pealesunnitud, kuid hädavajalikuks abinõuks Euroliidu migratsionipoliitika teostamisel.

„Liikmesriik võib ka ajutiselt mitte osaleda pagulaste jaotamises. Sel juhul tuleb tal tasuda solidaarsusmaksuna 250 000 eurot iga varjupaigataotleja kohta, kelle ümberpaigutamise eest ta õiglase (ümberjaotuse — toim.) mehhanismi raames oleks pidanud vastutama, selle liikmesriigi kasuks, kes selle inimese tema asemel vastu võtab," teatas Euroopa Komisjon.

Ajalooteaduste kandidaat, Venemaa Teaduste Akadeemia Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi Euroopa poliitikauuringute osakonna juhataja Konstantin Voronov peab seda meedet pealesunnituks, kuid vajalikuks.

„See abinõu on ebameeldiv, pealesunnitud, kuid vajalik EL-i migratsioonipoliitika realiseerimiseks. See on selgelt rahaline sunnimeede liitlaskohustuste täitmiseks. Sest nagu me teame, on oma särk ikka ihule kõige ligemal. Ja paljud riigid püüavad raha kokku hoida, keeldudes ühiselt vastu võetud otsuseid täitmast. Seetõttu võetakse nüüd lisaks präänikule kasutusele ka piits," ütles Konstantin Voronov Sputniku raadios.

Tema hinnangul tuleb EL-i liikmesriikidel asuda ühiseid otsuseid täitma asuda.

„Me tunneme oma nõukogude minevikus väljendit: „kolhoos on vabatahtlik asi". Kuid kui juba astuti „eurokolhoosi" liikmeks, siis nüüd tuleb ühisotsust kuidagimoodi täita. Aga see on raske ja tülikas. Vaata kuidas tahad, ükski lahendus pole küllalt hea — ikka nokk kinni, saba lahti. Me näeme, et näiteks Kreeka võlakriisi ajal lonkas EL-i liikmesriikide solidaarsus samuti mõlemat jalga. Nüüd sipleb Euroliit rändekriisis. Ja siingi tuleb ühel või teisel viisil ühist joont hoida," märkis ekspert.

Seejuures leiab ta, et see ei ole kaugeltki viimane abinõu, mille toel eurooplased püüavad asuda migrantide massilise sissevoolu probleemi lahendama.

„Kui ma vaatan võetud meetmete juhuslikkust, siis on selgelt näha, et need on küllaltki emotsionaalsed, pikas perspektiivis läbi mõtlemata. Me näeme veel hulganisti keerdkäike ja kannapöördeid meie Euroopa naabrite teel efektiivse poliitika väljatöötamisele selle keerulise nähtuse ohjeldamiseks," lausus Konstantin Voronov kokkuvõtteks.

 

 

Samal teemal

Tsahkna: Põgenike solidaarsustrahvi taga on peidus ohtlikud ettepanekud
EK soovitab pagulaste ümberjagamist ja solidaarsusmaksu

Peamised teemad