18:24 19. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
3.-18. juunini korraldab NATO Balti merel 45. korda õppusi Baltops.

Kellele lüüakse Baltops 2016 laevakella

© AFP 2019 / JANEK SKARZYNSKI
Analüütika
lühendatud link
12645

3.-18. juunini korraldab NATO Balti merel 45. korda õppusi Baltops, kaasates üle 4500 sõjaväelase 15 liikmesriigist (samuti Rootsist ja Soomest), 60 lennukit, kopterit ja drooni. Rahvusvahelised jõud harjutavad õhuväe ja õhutõrjeüksuste toetusel koostegutsemist, samuti viivad läbi laevatõrje- ja dessantoperatsioone.

TALLINN, 9. juuni — Sputnik. NATO jõudude ümberpaigutamine ja hargnemine Balti merel on mõeldud abstraktse vastase, mitte Iraanist ega Põhja-Koreast lähtuva ohu tõrjumiseks. USA endise Venemaa suursaadiku Michael McFauli arvates vajab Venemaa praegune tegevus konkreetset reageeringut: "USA peab vastavalt vajadusele Venemaad ohjeldama ja talle vastama."

Autor Aleksandr Hrolenko

Mereväenuia demonstreerimine võimaldab justkui seda kavatsust teoks teha. Ja ühtlasi värvata oma koosseisu ka seni neutraalsed Põhja-Euroopa riigid, kes on Ameerika rahumeelsetest jõupingutustest seni millegipärast kõrvale jäänud, kirjutab Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja.

Kaks NATO mereväeeskaadri esimese alalise lahingugrupi fregatti saabusid õppuste Baltops 2016 eelõhtul Helsingisse. Seega asub ka neutraalne Soome USA ja NATO demokraatlike väärtuste kaitsele.

Õppuste piirkonda on koondatud märkimisväärsed jõud, mis tagavad kaheks nädalaks kõrgepinge Balti mere regioonis. Kellele on see kasulik?

Teadlik provokatsioon

Vaevalt, et sellest on huvitatud Prantsusmaa, kes regulaarselt oma hävitajaid Balti õhuruumi Venemaa piiride ääres patrullima saadab. Sel aastal saatis ta esmakordselt Balti regiooni oma maaväeüksused osalemiseks Leedus toimuvatel õppustel "Raudhunt 2016" (toimuvad üsna vana Smolenski maantee läheduses). Ja ikkagi on Prantsusmaa sõjaline panus regioonis suurenemas. Kahjuks on see tendents levimas ka teisesse Euroopa riikidesse.

Sõnades muretsevad kõik vaid rahu ja julgeoleku pärast. Tegelikult peab allianss Venemaad endiselt sihtmärgiks. 5. juunil kuulutas NATO taas oma õigust korraldada sõjaväeõppusi alliansi mistahes piirkonnas. Samaaegselt Balti merel toimuvate õppustega sisenes Ameerika hävitaja USS Porter Mustale merele, et osaleda sealsel mereväeõppustel koos Lõuna-Euroopa riikide mereväeüksustega.

Venemaa senaator Franz Klintsevitši hinnangul on Venemaa territooriumi võtmine poolringis sõjaväebaaside ja pidavate NATO õppuste haardesse ettevalmistus globaalse löögi andmiseks Venemaa pihta.

Ka Venemaa suursaadik Taanis Mihhail Vanin kinnitab, et Ameerika juhtimisel toimuvad mere- ja õhuväeõppused Baltops 2016 on Venemaavastased. Taani erukindral Michael H. Clemmesen hoiatas ettenägematute sündmuste toimumise võimalusest. Norra ajaleht Aftenposten tunnistab: "NATO suured õppused Balti merel provotseerivad Venemaad".

Ja kas see pole siis provokatsioon — meredessandid Venemaa piiride ääres, Kaliningradi rannikule sarnanevates loodusklike tingimustes.

Saksa Deutsche Welle kirjutab: "Kui Venemaa ei muuda põhjalikult oma poliitilist kurssi, siis nähtavas tulevikus kujutab ta endast jätkuvalt ohtu kontinendi julgeolekule… Samal ajal pikaajalises perspektiivis on Euroopa julgeolek ja heaolu võimalikud ka ilma partnerlussuheteta Venemaaga."

"Deemonliku" Venemaa vastandamine "humanistlikule" Euroopale on mõttetu. Meie partneritel oleks ammu aeg aru saada, et ilma Venemaa võrdse panuseta pole Euroopa julgeolekut võimalik üles ehitada. Meie riigi Euroopa osa moodustab poole Euroopa kontinendist, rääkimata juba tsivilisatsiooni ja kultuuri komponendist. Euroopat ja Venemaad liidavad nii ühine minevik kui ka ühine tulevik.

Euroopa probleeme ei ole võimalik lahendada jõuga. Ometi kavatsevad NATO kaitseministrid 14. juunil arutada Brüsselis paljurahvuseliste jõudude koosseisu ja paigutamist Ida-Euroopasse. Ja vaevalt et Venemaa hakkab alandlikult oma saatuse määramist ootama.

6. juunil teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov: "Me ei varja, et NATO tegevusliin oma sõjalise taristu nihutamisel meie piiride suunas ja teiste riikide kaasatõmbamine bloki sõjalisse tegevusse kutsub meis esile negatiivse suhtumise. Ja siin tuleb mängu juba Venemaa suveräänne õigus tagada enda julgeolek nende meetoditega, mis on tänase päeva riskidega adekvaatsed."

Analoogseid hoiatusi on kõlanud ka varem. Venemaa on juba XXI sajandil korduvalt demonstreerinud valmisolekut oma huve relva jõul kaitsta.

Põhjuslik seos

Ameerikameelse sõjalise bloki olemasolu rahumeelses Euroopas suurendab sõjaliste konfliktide puhkemise tõenäosust, sest mistahes süsteem püüdleb edasise arengu ja täiustumise poole. Õppusi Baltops (Baltic Operations) korraldatakse alates 1971. aastast ja 45 aastat tagasi oli külma sõja loogika mõistetav. Miks aga alliansi manöövreid Venemaa ranniku lähistel pärast 1991. aastat ära ei lõpetatud?

Kui manöövrid teenivad eranditult NATO rahvusvahelise mereväe ja lennuväe lahinguvõime ning koostegevuse tasemelhoidmise eesmärki, siis miks kaasatakse sellesse protsessi neutraalseid riike — Soomet ja Rootsit?

Seejuures on osavõtvate riikide merejõudude võimekus liialt erinev, et võrdse panustamisega keerukate Baltic Operations ülesannete täitmist harjutada. Potentsiaalid ja ka arusaamine lahinguvalmidusest on liialt erinev.

Leedut esindab õppustel patrull-laev ВМС Zemaitis (mida omal ajal Nõukogude mereväes loeti väikeseks laevatõrjelaevaks "Комсомолец Латвии" (v.k. — "Läti komnoor" — toim.)) ja kaks puidust traalerit Skalvis ja Kursis (samuti nõukogude minevikuga), mis on ette nähtud meremiinide otsimiseks ja hävitamiseks kalda lähedal. Leedu laevade võimekusnäitajad jäävad ameerika ja Euroopa liitlaste raketilaevadele ilmselt alla ega võimalda täisväärtuslikku lahingulist integreerumist saavutada. Ja ikkagi püüab NATO teha võimatut.

Soomes kolme tuhande sõjaväelase osavõtul peetud õppused oleks äärepealt nurjanud pruunkaru. Ehk tasuks Venemaa kaitseministeeriumil mõelda edaspidi karudest diversantide (lahingdelfiinide eeskujul) ettevalmistamisele.

Kokkusurutud vedru

Mullused õppused Baltops 2015 toimusid samuti juunikuus ja nendest võtsid osa 17 NATO liikmes- ja partnerriiki (Rootsi, Soome, Taani, Norra, Belgia, Kanada, Eesti, Läti Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Gruusia, Holland, Pool, Türgi USA ja Ühendkuningriik).

Kanada peaminister Stephen Harper märkis oma esinemises Kanada mereväelastele ühemõtteliselt, et nad on NATO õppustel Balti merel Venemaa presidendi pärast: "Härra Putini mõtlematus ohustab globaalset stabiilsust, regionaalset stabiilsust ja on külvanud hirmu meie idapoolsete liitlaste hulgas. Ja sellepärast, mu kallid sõbrad, Kanada kuningliku mereväe mehed ja naised, olemegi me siin!".

Venemaa presidendi mõtlematus seisneb selles, et ta kaitseb oma riiki NATO surve eest. "Normaalsed" ameeriklased, kanadalased, türklased ja teised tulid Balti merele, tuhandete miilide kaugusele kodumaast, et oma maksumaksjate raha tuulde loopida.

Iidsetest aegadest tänaseni püüavad mõned riigid suuremat osa maailmast vallutada, alistatud elanikkonda enda kasuks maksustada ja muudele koormistele allutada. Euroopa Liidu ja NATO riikides see iidne skeem USA hüvanguks seni veel toimib. Venemaa vaevalt et sellise "demokraatiaga" nõus on.

Seoses alliansi üha kasvava aktiivsusega võidakse Venemaa relvajõudude arenguplaane muuta. Sellest on teatanud kaitseminister Sergei Šoigu ja Riigiduuma kaitsekomitee esimehe esimene asetäitja Andrei Krasov.

Venemaa relvajõud on võimelised efektiivselt riigi huve kaitsma. Vastuseks alliansi jõudude edasisele tugevdamisele Venemaa piiride ääres luuakse peagi kaks uut diviisi Lääne ja veel üks Lõuna sõjaväeringkonnas. Siiski on tähtis mõista, et Baltops 2016 laevakelli lüüakse rahumeelsele Euroopale, kus puhkev sõda ei saaks olema vaid regionaalne konflikt. See saaks olema sõda vastase täieliku hävitamiseni.

Venemaal ei ole mingit vajadust ega mõtet vallutada ega hävitada oma Euroopa ega kaugemaid naabreid. Moskva nõuab vaid oma huvide austamist.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

Samal teemal

Draama elementidega tragikomöödia. NATO õppused Baltops läksid algusest peale nihu
Raketisüsteem HIMARS tuuakse Eestis toimuvale sõjaväeõppusele esmakordselt
Michael McFaul teatas, et USA peab "Venemaad ohjeldama"
Ekspert Poolas toimuvast õppusest "Anakonda": NATO roomav ideoloogia

Peamised teemad