20:27 23. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Moskva.

Välismeedia analüüsis, kuivõrd suurt ohtu Venemaa tegelikult lääneriikide jaoks endast kujutab

© Sputnik / И. Носов
Analüütika
lühendatud link
7113

Venemaa tegevus vaevalt kujutab otsest ohtu NATO huvidele ning seetõttu on sõjalise kontingendi suurendamine Balti riikides mitte ainult ebavajali, vaid ka ohtlik, kuna see võib provotseerida edaspidi suhete teravnemist Moskva ja Washingtoni vahel.

TALLINN, 31. august — Sputnik. Mitu viimast aastat on USA-s ja Euroopa Liidu riikides pidevalt hoiatatud justkui Venemaalt lähtuva sõjalise ohu eest. Sellised avaldused „kujunevad üha hirmutavamaks Lääneriikide poliiitilisteds ringkondades". Kuid aina enam analüütikuid kinnitavad, et säärane retoorika on üle võimendatud ega vasta tegelikkusele, edastab RIA Novosti The Christian Science Monitori vaatleja Anna Mulrine Grobe arvamust.

„Paljud aastate vältel Venemaad uurinud analüütikud on üksmeelselt seisukohal, et kindel sõjaline võimekus on Moskva jaoks alati olulist rolli etendanud, kuis Venemaa tegevus ei peaks sellegipoolest põhjustama nii suurt ärevust, nagu Lääneriigid praegu ilmutavad," kirjutab autor.

Samal seisukohal on ka paljud eksperdid, kes tegelevad Venemaa ja Euroopa suhete uurimisega. Washingtoni rahvusvaheliste suhete strateegiliste uuringute keskuse juhtivanalüütik Olga Oliker ütleb, et Venemaa president Vladimir Putin andis selgesti mõista, et tal ei ole kavatsust seada kahtluse alla sõjaliste huvide kaitsmist seal, kus need ei lähe vastuollu Venemaa huvidega.

„Seevastu venelased pelgavad meie tegevusi. Nad näevad ennast sellistena, kes võitlevad ameeriklaste maailmavalitsuslike ambitsioonide vastu, ja nad tõepoolest arvavadki nii, see ei ole tühipaljas retoorika… Just meie oleme need, kelle vastu nad võitlevad," ütleb Oliker, lisades, et ainult seetõttu ja üksnes kaitsekaalutlustel toimub Venemaal sõjatehnike ja relvastuse moderniseerimine.

Liiatigi on Venemaa tegevus „hoolikalt läbi mõeldud ja läbi kaalutud," leiavad erukindral David Peteraeus, endine Luure Keskagentuuri ülem ja Brookingi instituudi sõjandusanalüütik Michael E. O'Hanlon.

Nad avaldasid niisugust arvamust, kommenteerides Moskva aadressil kõlanud süüdistusi seoses Krimmi taasühendamisega 2014. aasta kevadel.

„ Krimm on lõppude lõpuks olnud ajalooliselt Venemaa ja venelastega asustatud ala, pealegi oli see Venemaa ainsa Musta mere äärse sõjamerelaevanduse baasi asukohaks," kirjutavad nad.

Nii Peteraeus kui ka O´Hanlon märgivad ära ka Venemaa tegevuse läbimõeldust Süürias. „ Putin viis väed Süüriasse alles peale seda, kui leidis kinnitust, et Obama administratsioon säilitab ameeriklaste sõjalise sekkumise piiratud ulatuses. Seejuures ei olnud Venemaa tegevus Süürias sõjalie tegevuse mõttes liiga jõhker," kirjutavad analüütikud.

Kokkuvõtteks kinnitvavad Petereaus ja O´Hanlon, et vaevalt kujutab Venemaa tegevus otsest ohtu NATO huvidele ning seetõttu on sõjalise kontingendi suurendamine Balti riikides mitte ainult ebavajali, vaid ka ohtlik, kuna see võib provotseerida edaspidi suhete teravnemist Moskva ja Washingtoni vahel.

 

 

Tagid:
NATO, USA, Venemaa

Peamised teemad