02:57 19. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
NATO liikmesriikide lipud

Nii lõpeb NATO

© NATO photos
Analüütika
lühendatud link
19543

NATO kuulsusetu lõpp saabus eelmisel neljapäeval, kui flaamlasest valvur Karel van Aachen riputas organisatsiooni Brüsselis asuva peakorteri välisuksele tabaluku, kirjutab USA väljaanne Foreign Policy

TALLINN, 18. veebruar — Sputnik. "September 2020. NATO kuulsusrikas ajalugu algas 71 aastat tagasi, kui 12 riigi kõrged esindajad allkirjastasid Washingtoni lepingu tähtajatu kollektiivkaitse kohta. Tema kuulsusetu lõpp saabus eelmisel neljapäeval, kui flaamlasest valvur Karel van Aachen riputas organisatsiooni Brüsselis asuva peakorteri välisuksele tabaluku." Sellise stsenaariumi pakub Jeremy Shapiro välja väljaandele Foreign Policy kirjutatud artiklis.

Donald Trump abikaasaga
© REUTERS / Brendan McDermid

"Tehniliselt eksisteerib organisatsioon ikka veel. Leping on endiselt jõus. Alliansi 28 liikmesriiki on teoreetiliselt endiselt kohustatud üksteist agressiooni eest kaitsma, uhketes konverentsisaalides ja analüütikakeskustes arutatakse jätkuvalt, "mida NATO peaks tegema", Georgia kuulutab kõigile oma püüdlustest kaugemas tulevikus alliansiga liituda," märgitakse artiklis.

"Kuid juba ammu enne seda, kui NATO peasekretär Gerhard Schröder eelmisel kuul peaaegu inimtühjaks jäänud peakorterist lahkus, sai kõikidele vaatlejatele selgeks, et paari viimase aastaga on NATO muutunud ajaloo ühest võimsamast ja edukamast alliansist tühjaks kestaks ja igandiks. Saatuslikuks sai talle mitte Venemaa sõjavägi, vaid liikmesriikide huvi puudumine. NATO allakäigu ajalugu näitab, et mõnikord ei lõpe alliansid mitte plahvatuse, vaid nuuksumisega."

"NATO allakäiguni viinud pikk nuuksumine algas USA presidendi Donald Trumpi inauguratsioonitseremooniaga jaanuaris 2017. 2016. aasta valimiskampaania käigus hurjutas Trump Ameerika liitlasi, kes tema arvates ei tahtnud oma kaitsekulutusi kanda. Ta vihjas süngelt, et presidendina ei hakka ta kaitsma liitlasi, kes ise oma kaitsesse ei panusta. Tema poolt Venemaa presidendi Vladimir Putinile avaldatud kiitus suurendas Ida-Euroopa kartusi, et ta jäetakse Venemaa meelevalda," teatab autor.

"Alguses Trumpi ähvardused allianssi ei murendanud ja tundus, et need isegi rahustasid eurooplasi hoopis rohkem, kui eelmiste presidentide kinnistused. Eurooplaste kaitsekulutused hakkasid kasvama lubatud 2% suunas SKT-st, eurooplased lõid pärast "Brexitit" EL-s uued koostöömehhanismid kaitsevaldkonnas. Trumpi survel kuulutati NATO peamiseks missiooniks võitlus terrorismiga ja käivitati palju uuringuid, kuidas NATO saaks seda uut eesmärki täita," räägitakse artiklis.

"NATO uus missioon ei muutnud ressursside seisukohast lõppkokkuvõttes midagi. Allianss lihtsalt ei rääkinud enam oma senisest peaülesandest — Euroopa kaitsmisest Venemaa agressiooni eest. Kuid need kosmeetilised muudatused andsid Trumpile võimaluse kuulutada, et ta adapteeris alliansi edukalt tema "Ameerika ennekõike" filosoofiaga. Las Vegases Eiffeli torni koopia ees peetud tuntud kõnes teatas Trump: "Nüüd ei tööta mitte Ameerika NATO heaks, vaid NATO töötab Ameerika huvides." Trump ei pidanud NATO enam mineviku igandiks. Vastupidi, NATO muutus tema jaoks sümboliks, kuidas ta saaks Ameerika osalusega alliansse Ameerika huvides restruktureerida."

"Kuid sümboli tagant ei olnud eriti aru saada, kas NATO üldse veel töötab ja kui, siis kelle heaks," kirjutab autor.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
lõpp, allianss, stsenaarium, Foreign Policy, NATO, Jeremy Shapiro, Brüssel

Peamised teemad