12:22 22. August 2017
Tallinn+ 13°C
Kuula otse
Müncheni iga-aastase julgeolekukonverents

Mõttetu München

© Sputnik / Григорий Сысоев
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Kossõrev
114102

Kas on võimalik möödunud nädalavahetusel Münchenis toimunud iga-aastane julgeolekukonverents kokku võtta ühte lausesse, mõtiskleb RIA Rossija Segodnja vaatleja

Dmitri Kossõrev, RIA Rossija Segodnja vaatleja

Kas on võimalik möödunud nädalavahetusel Münchenis toimunud iga-aastane julgeolekukonverents kokku võtta ühte lausesse? Võiks öelda: kolm päeva luhtunud võimalusi. Või siis: Lääne, eelkõige Euroopa eliidi võimetus leida julgeoleku tagamiseks uut kurssi, isegi, kui kõikidele on selge, et senine kurss on juba ammu läbi kukkunud.

Kohtupidamine Donaldi üle

Alati on huvitav kuulata nende inimeste arvamust, keda isiklikult tunned. Näiteks Müncheni konverentsist osavõtja Angela Stent, praegune Georgetowni ülikooli Venemaa ekspert, endine Bill Clintoni ja George Bushi nõunik ning CIA analüütik (oleme temaga tuttavad) ütleb: "Viibides siin (see tähendab Münchenis) mõistate, et kõige suurem ebastabiilsuse allikas praegu pole mitte Venemaa, vaid Ameerika Ühendriigid."

Üldiselt oli Müncheni konverentsi peaküsimuseks: mis saab Atlandi (Lääne) ühiskonnast president Donald Trumpi valitsemise ajal. Konverentsi peasündmuseks sai Trumpi meeskonna (eesotsas asepresident Michael Pence'iga) esimene massiline väljasõit Euroopasse.

Pence'i meeskond, tõsi küll, teatas, et tuli eurooplasi kuulama, nood aga vastasid, et ei, hoopis meie tahame teid ära kuulata.

Tegelikult läks nii, et… Pöördume Müncheni konverentsi võrgulehele, kus on ära toodud maailma meediaväljaannete selleteemaline ekspress-ülevaade. Ja mis välja tuleb: Trump'i inimesed püüdsid väga närvilisi eurooplasi rahustada ja neile öelda, et kõik saab olema sama hästi kui varem.

Kuid kui nad tõepoolest tahtsid oma liitlasi veenda, et Ameerika välispoliitika alustalad jäävad puutumata, siis see neil küll ei õnnestunud. Vähemalt arvab nii Euroopa ekspertide meeskond, kes istungite saalis viibis.

Kukkus välja nii, et just Venemaa aga mitte keegi teine oli mõne aasta eest Lääne peamiseks vaenlaseks määratud (miks ja kuidas see juhtus, me üldiselt teame). See toimus USA ja mitte üldsegi eurooplaste algatusel ning muutis põhjalikult Euroopa poliitilist maastikku. Seepärast oligi Trumpi "uus poliitika" lakmustestiks mitte ainult Venemaa, vaid ka Euroopa jaoks — mida ütleb Trumpi meeskond justnimelt Venemaa kohta.

Ja ütleski, millega vihastas hirmsasti paljusid Venemaa mittemõõdukaid trampomaane. Jutuga sellest, et Venemaa on vastutav Ukrainas toimuva eest ja üldse, et kui mitte "täna, siis homme ja edaspidi, võite kindlad olla — USA on ja saab ka edaspidi olema teie suurim liitlane."

Muide, peaaegu kogu Washingtoni meeskonna viimastel päevadel tehtud ootamatud Venemaa vastased avaldused olid tingitud muuhulgas sellest, et tulemas oli München, kus tuli midagi öelda ja enne seda oli vaja harjutada. Aga mida rääkida Venemaa ja mitte ainult Venemaa kohta, kui Donald Trumpi välispoliitikat pole veel olemaski? Seetõttu kõlas vaid valik üldised fraase kahe eelmise administratsiooni arsenalist, mis, nagu näha, eurooplastele mingit muljet ei avaldanud. Neile on vaja midagi rohkemat. 

Järellääs

Aga mis neile siis muljet oleks avaldanud? Siinkohal peaks vaatama, kes üldse Müncheni konverentsile kogunesid. Need olid eelkõige riigiteenistujad ja valitud poliitikud. Nende jaoks tähendab Ameerika kursimuutus erruminekut — vähemalt, sest "tõejärgse" ja lekkiva informatsiooni sajandil toimuvad ka juurdlused. Tõejärgsus tähendab valet, sealhulgas "sõltumatus massimeedias", millele oli rajatud mitte ainult Venemaa vastane, vaid ka kogu nende muu poliitika. Sellest praegu eemalduda oleks ohtlik.

Just need inimesed muutsid konverentsi pea padja alla peitmise treeninguks. Las meie asemel läheb ära parem Trump, las jääb kõik nii, nagu oli eile, siis tuleme välja.

Seda enam, et Ameerika delegatsiooni üksikud liikmed, nagu senaator John McCain, aitasid Euroopa kolleege, teatades, et Trumpi administratsioon on kaoses. Liberaalne meedia, mille Trump alles hiljuti "rahvavaenlaseks" ristis, hellitab samuti kirglikult lootusi, et ehk Trump kohe-kohe kukutatakse.

Esialgu paistab, et praegused Euroopa liidrid eelistavad lähtuda sellisest perspektiivist ja oodata, millal USA-l saab taas olema president, kes ei hakka kuulutama, et tema jaoks "on esikohal Ameerika". Sündigu see kuu või kasvõi nelja aasta pärast — see aeg tuleb lihtsalt ära oodata.

Esinemiste üheks võtmeteemaks oli Euroopa füüsiline võimekus ilma USA-ta toime tulla, eriti julgeolekuvaldkonnas. See oli jutt rahast, sest nii nagu Barack Obama, nii ka Donald Trump olid rääkinud, et aeg on lõpp teha olukorrale, kus eurooplased ei ole võimelised isegi 2%-listeks kaitsekulutusteks.

Obamale ei pööratud tähelepanu aga Trump on hoopis teine asi. Just vastuseks temale olid mõeldud mõned passaažid esinemistes, et asi pole ainult protsentides — Euroopas on muuhulgas ka mitukümmend halvasti ühilduvat relvastussüsteemi. Kunagi võiks Euroopa teoreetiliselt eksisteerida ka ilma Ameerikata, kuid see ei juhtu niipea.

Igal juhul teistsugust, iseseisvat Euroopat oleksid võimelised üles ehitama teistsugused, Euroopa uued liidrid. Kuid siin, Münchenis olid kogunenud praegused. Neile aga tundub, et eelseisvatel valimistel õnnestub senised režiimid Saksamaal ja Prantsusmaal (nii näitavad tänased küsitlused) säilitada. Teised eurooplased pole olulised. Üldiselt seisab meil ees umbkaitsesse minek ja muudatuste mittetunnistamine.

Vene välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Григорий Сысоев

Kuigi, Münchenis ei olnud mitte ainult ametnikud ja poliitikud, kes ei ole muutusteks võimelised. Siin oli ka ekspertide kogukond, kaasa arvatud konverentsi peakorraldaja — Saksamaa endine välisministri asetäitja Wolfgang Ischinger.

Tema ja ta mõttekaaslased tegid konverentsile ettepaneku võtta (veel möödunud aastal avaldatud ettekandes) jututeemaks: olukorra täielik muutumine maailmas ja Läänemaailmas eriti. Ettekande pealkirjaks pandi "Tõejärgsus, Läänejärgsus ja korrajärgsus?" (ingl. k. — "Post-Truth, Post-West, Post-Order?"). See tähendab, et jutt käib uue ajastu tulekust — "selle Läänemaailma lõpust, mida me tunneme". Tõsi küll, pealkirja lõpus on küsimärk — ilmne üleskutse sellele küsimusele vastus anda.

Ja mis välja tuli: kõrgetes ametites ja pagunitega inimesed ei pannud püüdlikult seda kõrgeleasetatud intellektuaalset latti tähele. Ja mitte ainult nemad, ka seesama meedia. Sergei Lavrov ütles oma ettekandes: "Loodan, et valik tehakse demokraatliku ja õiglase maailmakorra kasuks, kui tahate, nimetage seda "post-West".

"Rahvasvaheline" meedia (antud juhul mitte ainult Lääne, vaid ka Katari Al Jazeera) reageeris nagu ühest suust: "Venemaa välisminister kutsus üles lõppu tegema Lääne domineerimisega maailmakorraldusele, samal ajal kui USA asepresident Michael Pence lubas NATO transatlantilistele liitlastele vankumatust toetust". Kas tunnetate erinevust?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kokkuvõte, mõtetu, julgeolekukonverents, München, Saksamaa

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    3
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    20
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    8