13:01 23. August 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Šotimaa iseseisvuse toetuseks on korraldatud mitu suurt meeleavaldust

Kiltide partei: Šotimaa tahab taas iseseisvuda

© Sputnik / Robert Perry
Analüütika
lühendatud link
2020

Šoti võimud kavatsevad järgmisel aastal läbi viia iseseisvuse kordusreferendumi

TALLINN, 28. veebruar — Sputnik. Sellest teatas Šoti valitsuse juures asuva Euroopa suhete alalise nõukogu (Scottish government's Standing Council on Europe) liige Charles Grant. "Olen veendunud, et Šoti valitsus kaalub väga tõsiselt järgmisel aastal referendumi korraldamist," ütles Grant ajakirjanikele Edinburghis, vahendas RIA Novosti.

Ühendkuningriigi valitsus on aga teistsugusel arvamusel: "Šotimaa rahvas otsustas 2014. aastal jääda riigi koosseisu ja kõik olemasolevad tõendid käesoleval ajal räägivad sellest, et inimesed Šotimaal ei taha uut referendumit," ütles Theresa May kabineti ametlik esindaja, rõhutades, et jutud kordusreferendumist "lõhestavad ühiskonda ja tekitavad ebasoovitavat määramatust".

Uus reaalsus

Vaatamata Downing Streeti järeleandmatusele ollakse Edinburgh'is üsna otsustavalt meelestatud. Varem on Šotimaa liikmelisuse säilitamiseks Euroopa Liidus rahvahääletuse korraldamisest rääkinud selle piirkonna valitsuse esimene minister ja Šoti rahvuspartei (SNP) liider Nicholas Sturges, kes lubas, et piirkond leiab igal juhul võimaluse Euroliitu jäämiseks.

Esimene Šotimaa iseseisvusreferendum toimus 18. septembril 2014. aastal ja 55,3% hääletanud valijatest pooldasid Ühendkuningriigi koosseisu jäämist. Kuid 23. juunil 2016. aastal hääletas 51,9% Tema Majesteedi alamatest Brexiti — riigi väljaastumise poolt Euroopa Liidust. Šotimaa hääletas vastu ja on sellest ajast peale järjekindlalt olnud võimalikult tihedamate majandussidemete säilitamise poolt Euroopa Liiduga.

Šotimaal valitseva Šoti rahvapartei (SNP) liidrite arvates on sellest ajast peale, kui Ühendkuningriik tegi Euroopa Liidust lahkumise otsuse, olukord kardinaalselt muutunud ja nüüd on piirkonnal täielik õigus nõuda iseseisvuse küsimuses kordusreferendumi läbiviimist. Samal ajal on küsitluste tulemuste järgi otsustades Ühendkuningriigi koosseisust väljaastujate pooldajate arv küll kasvanud, kuid mitte nii palju, et uut rahvahääletust võita.

Brexit näitab

Veel kahe aasta eest, kohe pärast esimese iseseisvuse rahvahääletuse tulemuste avalikustamist teatasid Šoti poliitikud, et korraldavad kindlasti veel ühe, meenutab Rahvusvahelise poliitikaekspertiisi instituudi direktor Jevgeni Mintšenko.

"On täiesti loomulik, et Brexit sai selle loogiliseks pooltargumendiks: kui muutub kogu riigi staatus, siis tekivad ka kordusreferendumiks kõik eeldused," ütles politoloog.

See, et Brexit kutsub esile uue šoti separatismilaine, oli ette teada, väidab Välis- ja kaitsepoliitika nõukogu presiidiumi esimees Fjodor Lukjanov. Eelkõige sellepärast, et Šotimaa on üsna ebatüüpiline, hoopis rohkem Euroopale orienteeritud piirkond, kui kogu ülejäänud Ühendkuningriik ja selline reaktsioon, võiks öelda, oli juba sisse programmeeritud.

"Imestada tasuks vaid selle üle, et selline reaaktsioon ei järgnenud koha, vaid selleks kulus mitu kuud. See näitab, et tegelikult ei ole kõik Šotimaal nii lihtne ja šotlaste enesemääramisõiguse meeleolud ühiskonnas ei ole kaugeltki ühetähenduslikud," ütles Lukjanov.

Edinburghi seisukoha radikaalsus sõltub Jevgeni Mintšenko arvates paljuski sellest, millised EL-st lahkumise tingimused õnnestub Londonil edasiste Brexitli läbirääkimiste käigus Brüsselilt välja kaubelda.

"Mitte väiksem mõju suhtumisele referendumisse ja järgnevasse riigist eraldumisse saab olema ka olukorral Euroopa Liidus endas, kus asjad ei lähe viimasel ajal just hiilgavalt," leiab Fjodor Lukjanov.

Olukord EL-s on tõepoolest keeruline. Migratsioonikriis, terroriaktide lained ja sellel foonil toimuvad valimised sellistes tähtsates Liidu liikmesriikides nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, loovad olukorra, kus alles eile veel stabiilse ja püsiva Euroopa veetlus sulab silmnähtavalt.

Kõige krooniks on nafta

Ei tohi unustada ka seda, et kahe ja poole aastaga, mis on esimesest Šotimaa iseseisvumisreferendumist möödunud, on majanduslik olukord üsna oluliselt muutunud nii Ühendkuningriigis, kui ka kogu maailmas, seletab Jevgeni Mintšenko.

"Šotimaa iseseisvuse idee populaarsuse kõrghetk langes ajale, kui energiakandjate hinnad olid "laes". Praeguseks on nõrgenenud ka teine Šotimaad riigist välja tõukav vektor. See seisneb üldiselt soodsamates rahastamistingimustes, kui on teistel piirkondadel ning seepärast on loosung "Aitab Edinburghi toitmisest!" üha enam kahvatunud, kuigi inglise rahvuslus mängis Brexiti referendumil oma osa," räägib politoloog.

Üldine määratlematus selles, kuidas hakkab toimuma Brexit ja milliseks kujuneb olukord Euroopa liidus ja maailmas tervikuna, õhutab ühest küljest separatistlikke meeleolusid Šotimaal, teisest küljest, jällegi, pidurdab neid. Seepärast on Šotimaa iseseisvuse kordusreferendumi toimumise tõenäosus üsna ebaselge, arvab Fjodor Lukjanov.

Londoni ja Edinburghi vastastikuse tõmbumise ja tõukumise protsess saab olema pikaajaline ja lõpeb vaevalt enne seda, kui lõpeb Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu "lahutusprotsess", leiab Jevgeni Mintšenko.

Samal ajal on Šoti poliitikud häälestatud justnimelt sellele, et korraldada kordusreferendum enne Brexiti protseduuri lõppu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kordusreferendum, analüütika, iseseisvus, valitsus, Charles Grant, Šotimaa

Peamised teemad