14:02 22. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Hiina on maailmarekordi omanik vaesuse likvideerimises viimase kümne aasta jooksul, illustratiivne foto

Vaeseid hiinlasi polegi varsti enam

© REUTERS / Damir Sagolj
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Kossõrev
4213

Kümme miljonit hiinlast pääses igal aastal, alates 2013. kuni 2016. aastani, vaesusest välja ja Peking kavatseb selle probleemiga hakkama saada aastaks 2020

Dmitri Kossõrev, RIA "Rossija Segodnja" poliitiline vaatleja

Alustuseks lihtne arv: kümme miljonit. Kümme miljonit hiinlast pääses igal aastal, alates 2013. kuni 2016. aastani, vaesusest välja. Kokku sai neid 5,64 miljonit. Sinna, vaesusesse, on praeguseks jäänud peaaegu teist samapalju ja Peking kavatseb selle probleemiga hakkama saada aastaks 2020.

Veidi rekorditest

Paistab, et vaesusest täielik ja lõplik pääsemine saab pärast neil päevil toimuvat Hiina parlamendi kevadistungjärku olema Pekingi peamiseks poliitiliseks loosungiks. See teema saab olema peamiseks ka välispoliitilises propagandas ja konkreetses välispoliitikas (rahvusvahelised programmid erinevates maailmaosades). 

Ütleme otse, see ei ole sugugi halb — selgitada ja näidata maailmale, kuidas teha teoks inimkonna ammune unistus. Kuigi Hiina ei unusta oma kahtlemata propagandistlikes materjalides rõhutada: ärge üritage seda korrata täpselt samal kujul, igal riigil on oma spetsiifika.

Meenutagem, et Hiina on maailmarekordi omanik vaesuse likvideerimises viimase kümne aasta jooksul (sellest rääkis Müncheni julgeolekukonverentsil ÜRO peasekretär Antonio Guterres). Ja viimas 30 aastaga pääses seal vaesusest 700 miljonit inimest. On kehtestatud rahvuslik vaesuse alammäär, kus on mitte enam, kui 2% elanikkonnast (see osa tahetaksegi nelja aastaga nullini viia).

Üldised arvud võivad olla vägagi efektsed, kuid vaesus on alati konkreetne. Näiteks teated Jiangxi provintsis asuvast Jianganshani külast: vaesed perekonnad (neid on sinna jäänud vähem kui poolteist tuhat) teenisid seal varem aastas 2600 jüaani (378 dollarit), nüüd üle 4500 jüaani.

See küla on kuulus, sest just seal loodi veel 1927. aastal esimene "vabastatud" kommunistlik rajoon. Kommunistliku partei riismed, mida linnades füüsiliselt hävitati, peitsid end niivõrd ligipääsmatusse piirkonda, et ta on ligipääsmatu praegugi ja sellepärast ta vaene ongi. Kuid pered õppisid teenima "punase turismi" pealt ja ka see andis üritusse oma panuse. Lisaks oli abiks toodangu müük interneti kaudu.

On selge, et võitlus vaesusega on juba rohkem kui sajandi seotud sotsialismi ja kapitalismi (vaba turu) küsimusega. Esialgu paistab, et "turu nähtamatu käsi" on selle ülesande lahendamisel mitte ainult nähtamatu, vaid tihti ka võimetu. Kõige tuntum ja osaliselt sotsialistlik vaesusega võitlemise programm USA-s viidi läbi president Lyndon Johnsoni ajal (kes oli ametis pärast Kennedy't) ja mida peetakse täna, muide, täielikult läbikukkunuks.

Hiina aga näitab, et, üldised arvud — on rohkem ÜRO ja muu statistika tarbeks, edu saavutada on võimalik vaid millegi väga konkreetsega, kusjuures igas külas on sellel veel oma spetsiifika. Seal võideldakse vaesusega erinevates suundades, hariduse vallas (on tohutu hulk võimalusi, kuidas meelitada õpetajaid kõige vaesematesse piirkondadesse), informaatikas, küladesse produktiivsemate kultuuride seemnete ja loomade tarnimiseks. Linnades on aga probleemid hoopis teised.

Veel üks kogemuse element: "See, mida valitsus annab vaestele abi korras, ei tuleks neilt maksudena ära võtta."

Robin Hood'i teel

Kaks õpetlikku lugu sunnivad mõtisklema ikka sellel vanal sotsialismi ja kapitalismi teemal — ja mis see üleüldse selline on.

Üks asi on praeguse Hiina liidri Xi Jinping lugu. Jah, on selge, et jutt käib tema autoriteedi propageerimise alasest jõupingutustest, aga ikkagi. Niisiis, täna tuletatakse hiinlastele meelde, et kogu Xi elulugu on seotud riigi kõige vaesemate piirkondadega, kus ta üritas selle vaesuse probleemi ära lahendada. 

Algas see 1969. aastal, "kultuurirevolutsiooni" ajal, kui esimees Mao hakkas kontrolli alt väljunud mässumeelseid hunveipinge ja teisi ülemäära intellektuaalseid noori metsikutesse küladesse küüditama.

Xi meenutab, kuidas ta endise riigi parima ülikooli üliõpilasena käis mööda mägesid, 50 kilogrammi kaaluvad kaelkoogud õlgadel, kuid töötasust "ei jätkunud isegi paki kõigi odavamate sigarettide" ostmiseks. Ja pärast seda kulges tema karjaäär väga vaestes provintsides, kus ta peale saabumist nõudis kohe enda viimist kõikidest võimalikest kõige depressiivsemasse piirkonda.

Selles loos on palju rohkem huvitavat, kui arvata võiks. Asi on selles, et tänases Hiina sisevõitluses püütakse Xi kanda "printside" kategooriasse, see tähendab kommunistlike juhtivtöötajate laste hulka, "eliiti". Kuid selles asi ongi, et tuleb olla veidike "prints", et aru saada kontrastist vaesuse ja normaalsuse ning millegi tegemise oskuse vahel. Vaesed talupojad ise seda arusaadavatel põhjustel ei suuda.

Siit, muide, ka kahene suhtumine maoistlikesse linnaelanike maale küüditamise eksperimentidesse. Jah, see oli rahvuslik õnnetus ja kuritegu, küüditatud surid ja jäid sandiks, kuid… Ühesõnaga, raske teema.

Siinkohal veel üks lugu — korruptsiooni kohta. Täna kirjutab Hiina meedia, et prokuratuur pöörab erilist tähelepanu kohalikele väikeametnikele, kes varastavad vaesusega võitlemiseks ettenähtud assigneeringuid. Karistused mõistetakse neile maksimummääras.

Üks mu paljudest tuttavatest ärimeestest, kes teeb koostööd partneritega Lõuna-Hiina provintsides rääkis, et mitu aastat tagasi, kui massiline võitlus korruptsiooniga Hiinas alles algas, oli seal populaarne idee teha nagu Robin Hood — võtta raha ära rikastelt (ametnikelt ja ettevõtjatelt) ja anda vaestele. See tähendab, teha võitlusest korruptsiooniga lihtsalt vaesusega võitlemise rahastamise allikas.

Kuid mistahes sedalaadi idee kukub konkreetses esituses läbi. Näiteks kontrollarvudes, kui õiguskaitsjad peavad enda kohuseks kuritegude avastamise suurendamist, sest on vaja vähemalt säilitada endisel tasemel võitlust vaesusega. Ja siis selgub, et nendes maakondades, kus ettevõtlust ja võimu ähvardab damoklese mõõk ("kõik varastavad"), on raha üha vähem ja vaesust on arusaadavalt üha rohkem. Korruptsioonivastane võitlus on keeruline värk, sellest võib kahju olla rohkem, kui korruptsioonist endast.

Selle tulemusena, räägib mu tuttav, on hakati selliseid "punaseid" ametnike ja ettevõtlusega võitlejaid vahistama… korruptsiooni eest, muidugi. See võib ka ilma aja ja kohata muinasjutt olla, kuid selle tagant on aimata üsna paljusid konkreetseid arenguid Hiina viimase aja võitlustes.

See kõik käib üsna teoreetilist laadi jutu kohta sellest, milline on "õige" sotsialism ja milline on üldse praegune riigikord Hiinas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
pääsemine, lahendamine, probleem, vaesus, hiinlased, Peking, Hiina

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    4
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    23
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    11