09:37 21. Juuli 2017
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
Ajateenistuse taastamine olevat tingitud rahvusvahelise olukorra muutumisest ja Venemaa aktiivsuse tõusust.

Ega kasarmud lõhki ei lähe? Rootsi ärgitab võitlusvaimu

© Фото: Försvarsmakten
Analüütika
lühendatud link
8658

Rootsi kuningriigis on ärevad ajad, viimane aeg inimesi päästma hakata, eriti lapsi, kõige ohutum koht selleks on aga, teadagi kus - sõjaväes

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Võibolla ei koputanudki Klaasi tuhk nende südamele (parafraas Thijl Ulenspiegelist, kes rääkis, et tema isa Klaasi tuhk koputab tema südamele — toim.), vaid pähe. Viikingite sarvkiivrid pandi enesestmõistetavalt samuti sinna, kuhu vaja. Rootsi ärgitab võitlusvaimu. Seitse aastat saadi kuidagi ilma hakkama, nüüd siis äkki otsustati ajateenistus taastada.

Küllap siis on 1999. aastal sündinud noormehed ja neiud mingit pattu teinud, nendest alustataksegi. 1. juulil kutsutakse teenistusse neli tuhat inimest ja kui vaja, võetakse veel. Mis vajadus see selline olla võib, on loomulikult sõjasaladus. Siinmail aimatakse siiski, milles asi.

Riigi pärast hakkab hirm. Migrandid puha ümberringi. Sellepärast saadetaksegi kasvav põlvkond linnatänavatelt — tänavarahutustest, süütamistest, pussitamistest — varjule. Kõige ohutum ja rahulikum koht selleks on aga kus? Õige — sõjaväes. Kõiki korraga sinna saata ei saa — kasarmud läheksid lõhki.

Seepärast hakatakse päästma järgemööda. Parketimeedia ja ametlikud kõneisikud selgitavad mobilisatsiooni põhjusi mõnevõrra teisiti. Ajateenistuse taastamine olevat tingitud "rahvusvahelise olukorra muutumisest ja Venemaa aktiivsuse tõusust".

See on aga niisama, suusoojaks öeldud, et mitte süvendada elanikkonna negatiivset suhtumist põgenikesse. Nendesse põlglik suhtumine pole üldine — tänu jumalale. Venemaa suhtes aga võiks olla küll. Kuigi ta on tõepoolest suureks ohuks, pole tal Rootsiga asja. Ja et Rootsi end tema eest kaitseb, sellega samuti. Seepärast väejuhatus ei kahtlegi, et kuninglikes relvajõududes ei ohusta nekruteid miski.

Välja arvatud asjatult raisatud päevad. Selline sõjavägi vaevalt poistest tõelised mehed ja tüdrukutest — siin kutsutakse mõlemast soost noori — tõelised naised teeb. Kui nad just ise seda ei taha. See saab aga olema juba hoopis teine jutt ja nende bastionide langemist ei saa kindlasti sõjaasjanduse süüks panna.

Sellele osale Skandinaaviast on nagunii kaitsjad juba olemas. Hea, et NATO-sse ei kuuluta. Laevastik on oma, jalavägi samuti. Kõik vajalik on endal olemas. Kuid, nagu teatas kaitseminister Peter Hultqvist: "Kui me tahame mehitatud ja hästi väljaõpetatud väeüksusi, siis peame vabatahtliku kaitseväeteenistuse süsteemi täiendama üldisega." Täiendataksegi siis. Nagu nende pool öeldakse — on alles Hultqvist! Oletame, et mehitavadki. Mis aga puutub "heasse väljaõppesse", siis seda küll vaevalt olema saab, kui isegi lepingulisi sõjaväelasi, nagu sõjalistest aruannetest nähtub, ei suudeta korralikult ette valmistada.

Seegi on alles lahtine, mida nad üldse oskama peavead ja kas nad üldse peavadki midagi oskama — põhimõtteliselt. Sellise täiendusega saab ka ilma igasuguste eriteadmiste ja muu baaskursuseta ükskõik kui paljusid Venemaa allveelaevu karta ja neid mitte avastada. Ja kui paljudele "Venemaast lähtuvatele ohtudele" saaks vastu astuda. Kusjuures nekruteid pole Venemaa peale ässitada vajagi. Nad vihkavad teda juba niigi, sest just tema pärast on neil nüüd noorus rikutud.

Peaasi, et nende ülematest vanad olijad poliittundides neile ei räägiks, et Poltava asub Ukrainas. Muidu mõtlevad veel, et Ukraina on samuti Venemaa. Võibolla ongi parem, kui nad nii mõtlevad, seda vihasemad on. (Poltava lahing Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal toimus 8. juulil 1709 Ukrainas Poltava linna lähedal. Rootslased kaotasid hukkunutena 9234, venelased 1345 meest. Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. — toim.)

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
migrandid, oht, lapsed, noored, sõjavägi, Rootsi

Peamised teemad