09:37 21. Juuli 2017
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko

"Infoagressioon" NATO vastu tuleb tõestada ÜRO-s

© Sputnik / Владимир Трефилов
Analüütika
lühendatud link
Rostislav Ištšenko
Meedialahingud (91)
7874

NATO liikmesriikide vastu väidetavalt levitatavad "libauudised" ei too kaasa sõjategevust, sest sellise "infoagressiooni" fakti peab kõigepealt tuvastama ÜRO julgeolekunõukogu, leiab ekspert

Miks Põhja-Atlandi allianss otsustas lugeda ajakirjanduslikud uudised agressiooniks ja milleni võib NATO selline otsus viia  — nendele ja teistele Sputnik Lietuva küsimustele vastas Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko.  

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja Briti kindral Adrian Bradshaw ei välistanud oma hiljuti ajalehele The Times antud intervjuus, et ühe NATO liikmesriigi suhtes levitatavaid "libauudised" võidakse hinnata kogu alliansi vastu toime pandud agressioonina. Kuidas te NATO sellist otsust kommenteeriksite?

Iga riik otsustab ise, mida tema vastu suunatud agressiooniks pidada. Tõepoolest, rahvusvaheline õigus eeldab, et mittesõjalise iseloomuga tegevusele, mida riik hindab agressioonina, võib ta anda sõjalise vastuse.

Põhja-Atlandi lepingu viiendat artiklit (selles on öeldud, et kallaletung ühele alliansi liikmele on kallalaetung kõikide NATO bloki liikmete vastu  – toim.), nagu mistahes muud dokumenti,  võib igaüks tõlgendada nii, nagu ta seda vajalikuks peab. Kuid siin on üks nüanss. NATO liikmesriigid osutavad agressiooni ohvriks langenud riigile abi oma sisemiste protseduuride alusel.

See tähendab, et kui näiteks Leedu või Eesti leiavad, et nende suhtes on toime pandud "infoagressioon", siis võivad nad kuulutada "agressorile" tõelise sõja. Kuid Prantsusmaa või Saksamaa ei pruugi nende riikide suhtes toime pandud agressiooni tunnuseid tuvastada või, hinnata, näiteks, nende  rakendatud vastumeetmed ülemaäärasteks.

Ja lõpuks, agressiooni ohvril on õigus rakendada individuaalseid või kollektiivseid enesekaitsemeetmeid.  Seejuures peab ta küsimuse viivitamatult esitama läbivaatamiseks ÜRO Julgeolekunõukogule ja tema korraldusel lõpetama mistahes tegevuse.

On selge, et "infoagressiooni" korral tuleb kõigepealt minna ÜRO-sse ja tõestada, et agressiooniakt üldse aset leidis, ja alles siis, kui Julgeolekunõukogu selle fakti agressiooniks tunnistab (mis pole reaalne), NATO-lt abi paluma.

Miks Bradshaw suu läbi on just nüüd teada antud NATO kavatsusest "libauudistega" võidelda?

Mittesõjalise agressiooni mõiste on rahvusvahelises õiguses juba ammu. Asi on selles, et varem tegid NATO riigid võõras inforuumis, mis neil aga pähe tuli ja nende endi inforuum oli välistele sekkumistele suletud.

Nüüd on olukord muutunud ja alliansis on hakatud närvitsema. Nad ei ole harjunud ausa konkurentsi tingimustes töötama.

Kas te võite ennustada, millised meetmeid võib allianss rakendada?

Mitte mingeid. Kui USA tahab sõda Venemaaga, pole neil selleks ettekäänet vaja. Nad lihtsalt alustavad sõjategevust. Katseid piirata Venemaa meediakanalite tegevust EL riikides ja USA-s tehakse niigi koge aeg. Kuid me mäletame NSV Liidu-aegseid "segajaid" ja teame, et see on nõrk positsioon ning tulemus saab olema vastupidine sellele, mida piirajad ootavad.

Mida te arvate, kellele pannakse sellises hüpoteetilises olukorras tõendamiskoormus, kas riigile, kelle ajakirjanikud panid oma publikatsioonidega toime "agressiooni" NATO liikmesriigi vastu või peab tõendid esitama allianss ise?

Ma juba ütlesin, et protseduur on olemas. Kes tahab, võib kaevata ÜRO julgeolekunõukogusse. Teisi struktuure, kellel oleks pädevus otsustada, mis on agressioon ja mis mitte, pole maailmas olemas. Informatsiooniruumis võib kes tahes lugeda agressoriks keda iganes. No tunnistatakse agressiooniks, ja mis siis edasi saab? Kas alustatakse tuumasõda? Või kehtestatakse järjekordsed sanktsioonid? Eelmiste sanktsioonide rakendamise kurvad kogemused on Läänel juba olemas.

Bradshaw leiab, et tuleb kaitsta "agressiooni eest alliansi aktivaid kõikides valdkondades". Kui kaugele võib selline "kaitsevajadus" ulatuda?

Veel kord: kui te tahate sõda alustada, te alustate seda, sõltumata sellest, kas teil on selleks ajend või mitte. Nii et kindrali "valjusti mõtlemine" ei muuda reaalsuses midagi. Muide, sõja alustamise otsust Bradshaw ei langeta, see pole tema pädevuses. Seega, las sellega, mida ta mõtleb, tegelevad baltlased ise. USA asub sügaval NATO tagalas, leedulased, lätlased ja eestlased on aga niiöelda eesliinil.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Meedialahingud (91)
Tagid:
agressioon, meedialahingud, libauudis, intervjuu, NATO, ÜRO, Rostislav Ištšenko, EL, USA, Venemaa

Peamised teemad