11:42 24. September 2017
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
Türgi lipp

Türgi ja Holland on diplomaatilise sõja lävel

© Flickr / Alessandra Kocman
Analüütika
lühendatud link
Mihhail Šeinkman
3851

Hollandi peaminister peaks türklastele tänulik olema, et nad talle vaid mõni päev enne parlamendivalimisi võimaluse andsid oma vankumatust näidata, temal aga ei kõlba isegi vabandada

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

„Taassündinud natsiriikide" vägi Euroopas on täiendust saanud. Vähemalt kui asjale Türgi presidendi silmadega vaadata ja olukorda tema kõnepruugis kirjeldada. Berliin peaks ilmselt solvunud olema. „Fašismijäänukite pealinnaks" nimetas Erdoğan mitte teda, vaid hoopis Rotterdami. Mis sest, et alustas, nagu ikka, Saksamaa. Tema ju keelas nädala eest Türgi justiitsministril türklaste kogukonnale kihutuskõnet pidada. Too soovis napilt kuu aega enne kodumaal toimuvat referendumi kaasmaalastele uue presidendi tarbeks muudetud põhiseaduse kõiki võlusid tutvustada. Ei läinud läbi.

Holland vaid järgis naabrite algatust. Laupäeval lasti Türgi välisministri lennukil ots ümber pöörata, seejärel tehti sama Türgi perekonnaasjade ministri autoga ning tagatipuks kuulutati minister ise „soovimatuks isikuks". Ühesõnaga, reisusihiks oli Rotterdam, aga Rutte ei lubanud neid sinna. 

Sõna sõna, silm silma ja hammas hamba vastu. Olles sakslastele natsismi nina alla hõõrunud, süüdistab Erdoğan selles nüüd ka Hollandit. Võib-olla ongi see tema sõnavara kõige vängem sõimusõna. Või siis on ta kuulnud, kuidas see neile hinge läheb ja seepärast muudkui puistabki soola haavale. Oleks kasvõi sarvilistega sajatanud, oleks hoopis kergem olnud.

Hollandi peaminister ootab Türgilt vabandamist Rotterdamis tekitatud kaose eest
© Sputnik / Алексей Никольский

Nii ta siis Merkelist alustaski, kuigi väga kaugele ei läinud — rahandusminister Schäuble ähvardas Ankara rahastusprogrammid blokeerida. Välisminister Gabriel oli aga rahu ise. Mis iseenesest tähendab, et variandid on võimalikud. Lugu Hollandiga aga lõhnab juba väga diplomaatilise sõja järele. Taani on Türgi VIP-ide agiitvisiitide vastu sõna võtnud, Austria tegi seda veidi varem. Euroopa Liit on justkui oma kodus aga sekkub muudkui Türgi poliitikasse, nagu oleks too juba tema liige ja Türgi asi ongi tema asi ka.

Euroopa Liit keelaks suurima heameelega Erdoğanil ja tema ametnikel ka Türgis esineda. Sellega on aga asi keerulisem. Erdoğani euroopalike traditsioonide vaimus ümber kasvatada ja talle siinseid tavasid õpetada ei ole seni õnnestunud. Vähe sellest, tema ministrid ju sellepärast välismaale oma rahva sekka kipuvadki, et tema võimu tugevdamise eest hääletamisele ka euroopalikku kõla anda. See aga, nagu arvata võib, Euroopa ametnikke kõige enam marru ajabki. Tegemist on ju autoritaarse režiimi agitatsiooniga nende demokraatlikel aladel. Midagi sellist ei saa nad endale lubada. Õigupoolest ei luba nad seda iseendalegi mitte.

Aga väga tahaks küll. Isegi Merkel, kes on Saksamaad valitsenud kauem kui Erdoğan Türgit, on praegu eesoleva valimiskampaania ootuses ärevil. Mis siin veel Ruttest rääkida, kelle partei on küsitluste järgi Geert Wildersi paremradikaalidele alla jäämas.

Hollandi peaminister peaks Erdoğanile tänulik olema, et too andis talle võimaluse vaid mõni päev enne parlamendivalimisi oma vankumatust ilmutada. Temal aga ei kõlba isegi vabandada ja sõimab muudkui hullumeelseks.

Ja kõik sellepärast, et välisminister Çavuşoğlu valis reisisihiks vale linna. Võib-olla Haagi oleks Erdoğani lubatud — otse rahvusvahelisse kohtusse. Mis sest, et esialgu vaid niisama, nagu seal naljatamisi öeldakse: oleks valitseja, küll me tast Miloševići teeme. Sellepärast, muide, ei pruugi Erdoğan praegu muretseda. Ta on NATO-s ja temal on NATO. Pealegi ei tähenda Türgi ainult Incirliki lennuväebaasi, vaid ka kolme-nelja miljonit migranti.

Või arvab Euroopa, et nendega on asi klaar? Arvatakse, et Erdoğan ei lähe mingi hinna eest EL-iga suhete katkestamisele, sest see on tema peamine müügiturg. Kuid kes keelab tal lisaks muule EL-ile ka oma pagulased maha lükata?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
fašismijäänukid, analüütika, diplomaatiline, parlamendivalimised, sõda, justiitsminister, peaminister, Recep Tayyip Erdoğan, Holland, Saksamaa, Türgi

Peamised teemad