12:05 21. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Poola siseministeerium tühistas riigi senise migratsioonipoliitika sätestanud dokumendi

Poola tõrjub Ukraina migrante

© Flickr / Terra Libera
Analüütika
lühendatud link
Euroopa rändekriis (97)
18955

Ukraina-Poola piiril võivad toimuda samasugused Ukraina migrantide rünnakud nagu Lõuna-Euroopas paar aastat tagasi, arvab ekspert

Rostislav Ištšenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Poola siseministeerium tühistas riigi senise migratsioonipoliitika sätestanud dokumendi. Selle põhjuseks on Euroopa migratsioonikriis ja Ukrainast lähtuv majanduslik migratsioon. Varssavi arvates ei vastanud dokument enam nendele uutele väljakutsetele ja nüüd on otsustatud selles küsimuses vastu võtta uus dokument.

Läänepiiril probleeme pole

Mis puutub Euroopa migratsioonikriisi, siis läänepiiride kaitsmisega migrantide eest Poolal probleeme praegu olla ei tohiks.

Põgenikud Aafrikast ja Aasiast ei kipugi eriti vaestesse Ida-Euroopa riikidesse. Nad tahaksid pääseda Saksamaale, Skandinaaviasse või äärmisel juhul Prantsusmaale ja seal ankrusse heita.

Olukord Balti riikides on heaks näiteks. Euroopa Liidu kvootide alusel sinna Aasiast ja Aafrikast saabunud migrandid suunduvad võimude vaikival mahitusel enamuses peaaegu koheselt edasi meelepärasematesse riikidesse.

Põlgus EL migratsioonipoliitika suhtes ei ole iseloomulik mitte ainult Poolale, vaid Ida-Euroopale tervikuna. Seepärast pole Varssavi oma katsetes kaitsta end Euroopa migratsiooni-poliitika eest, mille autoriks peetakse Merkelit ja eurobürokraatiat, kaugeltki üksi.

Euroliit kavatseb lõpetada Ida-Euroopa, sealhulgas Poola iga-aastase mitmemiljardilise rahastamise (mille eesmärk on riikide "arengutaseme ühtlustamine"). Sellega kaotab Euroopa ka oma olulise mõjutusvahendi nende riikide poliitikale. Milleks kuulata enam Brüsseli soovitusi, kui ta ei ole võimeline rahaliselt karistama? Samal ajal on Saksmaa õmblustest käriseva Euroopa Liidu säilimisest huvitatud ega saa seepärast endale dissidentlike idaeurooplaste suhtes liigset poliitilist survestamist lubada.

Ja lõpuks piirneb Poola ikkagi püsivate, oma territooriumil avaliku korda efektiivselt tagavate riikidega. Seepärast pole mitmetuhandeliste põgenikehulkade tormijooksu Saksa-Poola piirile lähitulevikus ette näha.

Seega peaksid Varssavi poolt riigi läänepiirile kehtestatavad administratiivmeetmed olema igati piisavad. Need meetmed õõnestavad, tõsi küll, EL ühtse migratsioonipoliitikat, kuid viimastel aastatel ei vasta see nagunii tegelikule reaalsusele.

Migrantidetulv Ukrainast

Hoopis teistsugune on aga olukord idapiiril. Poola ametlike andmete kohaselt ületab Ukraina majandusmigrantide hulk riigis juba pool miljonit inimest.

Mitteametliku ebaseaduslike ja riigis "vahimeetodil" tööl käivate migrantide arvestuse kohaselt ulatab nende arv poolteise-kahe miljonini. 38-miljonilise rahvaarvuga Poola jaoks on seda palju. Seda enam, et sada tuhat "Poola torumeest" otsib juba niigi tööd jõukamal järjel majandusega Lääne-Euroopa riikides, kust neid needsamad Aasia ja Aafrika migrandid koju tagasi tõrjuvad.

Tuleb välja, et praegu Poolas ukrainlastega täidetud töökohad muutuvad nõutavaks Läänes töö kaotanud Poola kodanikele endile.

Seejuures tuleb silmas pidada, et Ukrainast lähtuval migratsioonil on justnimelt majanduslik iseloom. 2016. aastal sai vaid kolmkümmend kaks Ukraina kodanikku Poolas põgenikustaatuse ja kuuekümne neljale garanteeriti täiendav kaitse.

Seega on Poolas viibiva poolteise-kahe miljoni Ukraina migrandi hulgas (keda välja saata ei saa) poliitilistel põhjustel varjupaiga taotlejaid vähem kui sada. See on kaduvväike osa, mis annab tunnistust sellest, et Poola tahab säilitada võimalust Ukraina migrantide hulga administratiivseks reguleerimiseks.

Möödunud aastal astuti samme, mis olid mõeldud migrantidele töö andmise ebamugavaks tegemiseks. Varssavi kohustas maksma sealseid tööandjaid neile samasuurt palka nagu Poola kodanikele. Töövõtja saab nüüd kokku hoida vaid ebaseaduslike migrantide pealt, kuid illegaali saab alati välja saata.

"Poolaka kaart" mängib Poola kahjuks

Kuid need meetmed ei taga Poolale piisavat kaitset Ukrainast tuleva migratsiooni eest.

Pea kaks aastakümmet jagasid poolakad ise Ukraina läänepiirkondades niinimetatud poolaka kaarte, mis andis muuhulgas võimaluse legaalselt Poolas viibida ja isegi Poola kodakondsust taotleda. Selle aja jooksul said poolaka kaardi miljonid Ukraina kodanikud. Mõnedes Poolaga piirnevates Lääne-Ukraina regioonides on elanikkond sellega varustatud pea 100-protsendiliselt.

Poolaka kaardi soodustused ja ka dokumendi enda võib muidugi tühistada. Kuid ei saa muuta nende miljonite inimeste majanduslikke prioriteete ega sidemeid, kes on tulnud Poolasse elatist teenima. Seda enam, et Ukraina majanduslikul kollapsil on püsiv iseloom ja mitte ainult olukorra paranemist, vaid isegi stabiliseerumist ei ole lähitulevikus ette näha.

See tähendaks, et Poola tööjõuturult välja tõrjutud Ukraina kodanikel ei õnnestu Ukrainas enam endale tööd leida. Nad ei leiaks tööd ka teistes Euroopa riikides. Seal on Aasia ja Aafrika põgenikud juba "Poola torumehed" välja tõrjunud ja isegi kohalikud on kriisi tõttu üha sagedamini nõus mistahes tööga.

Kuid lisaks majanduslikule katastroofile on Ukrainas ka poliitiline katastroof, sest viimase kolme aasta jooksul on kindlalt üle mindud nurjunud riigi staatusesse.

Ukraina lihtsalt ei suuda kehtestada tõhusat kontrolli oma kodanike migratsiooni üle Poolasse. Ukraina-Poola piiril möödunud aasta taga Lõuna-Euroopas kujunenud olukorra kordumine, kus migrantide hordid ründasid Kreeka, Ungari, Serbia ja Austria lõunapiire, ei ole mitte üksnes tõenäoline, vaid ka vältimatu.

Erinevus on vaid selles, et Aasiast ja Aafrikast pärit migrandid olid Türgi kontrolli all. Piisas vaid Euroopa Liidul Ankaraga kokku leppida ja tormiline põgeniktulv lakkas. Ukraina migrante ei hakka aga keegi kontrollima. Lisaks võivad paljud neist tõenäoliselt olla relvastatud.

Sellises olukorras ei ole ilma administratiiv-politseiliste piirivalvemeetmeteta võimalik hakkama saada. Kuid Euroopa reeglid ei luba kasutada piiri kaitsmiseks humanitaarkatastroofi eest põgenevate inimeste vastu sõjaväge.

Varssavi võib üsna suure tõenäosusega sattuda olukorda, kus politseijõud ei ole füüsiliselt suutelised tagasi tõrjuma piirist läbi murda üritavaid migrantidehulki, kuid tuld nende pihta avada ei tohi.

Pretendendid puhvertsoonile

Poola päästaks olukorra stabiliseerimine Kiievis. Ameerika ja Euroopa poliitikud pole asjata kahel viimasel kuul pidanud aktiivseid konsultatsioone Julia Tõmošenkoga, kes ei varjagi oma presidendiambitsioone.

Tõmošenko on oma eesmärkida saavutamiseks valmis lubama kõikidele kõike ja kohe. Rahvale — viisavabadust, patsifistidele — rahu, militaristidele — võitu sõjas, banderalastele — Bandera heroiseerimist, poolakatele — banderaluse lõpetamist ja nii edasi.

Võimalik, et ta suudab isegi mingiks ajaks Ukraina presidenditooli hõivata. Kuid kas temast saab tugev president? Ei, ei saa. Tema jõud on isegi kasinam, kui Porošenkol. Eraarmeedele (osaliselt ametlike jõustruktuuridena legaliseeritud) tuginevad oligarhid ja poliitikud ei kipu temaga reaalset võimu jagama.

Kiievi majanduslikud ja rahalised võimalused on langemas nullilähedale, mis vaid suurendab regionaalset separatismi. Porošenko järgne Ukraina hakkab veelgi vähem sarnanema tavariigiga kui Porošenko aegne Ukraina.

Varssavi ainus võimalus kaitsta oma piire enam-vähem tõhusalt Urkaina põgenikehordide eest on luua oma piiride äärde puhvertsoon.

Nii näiteks on Venemaa piir kindlalt kaitstud Donbassi Rahvavabariikidega. Ukraina lagunemise tingimustes ei ole välistatud ka teiste samalaadsete moodustiste tekkimine. Poola jaoks oleks loomulik kaitsta oma piire analoogsete Lääne-Ukraina vabariikidega.

Muidugi, sealne elanikkond ei ole Poola suhtes nii hästi meelestatud, kui Donbassi oma Vaenemaa suhtes. Sedalaadi protektoraatide loomine nõuaks Poolalt kohalike režiimide stabiliseerimiseks kahtlemata märkimisväärseid rahalisi kulutusi.

Kuid teatud osa vahendeid oleks võimalik sada EL eelarvest — see pole ju ainult Poola piir. Ja alternatiivi pole. Praeguse Poola riigipiirirežiimi säilitamine Ukrainaga võib lähiajal küsimuse alla seada ka Poola enda ellujäämise.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Euroopa rändekriis (97)
Tagid:
migratsioonipoliitika, analüütika, migrandilaine, piir, dokument, Rostislav Ištšenko, Poola, Ukraina

Peamised teemad