13:29 25. Aprill 2017
Tallinn+ 7°C
Kuula otse
Gevorg Mirzajan

Pärast Piiterit: Putin kutsub üles kaitsma end üheskoos

© Sputnik /
Analüütika
lühendatud link
Gevorg Mirzajan
5922

Radikaalne islami terrorism on ohuks kõikidele riikidele, nii Euroopale, mida radikaalid peavad porduelu taimelavaks ja "ristirüütlite" kodumaaks

Gevorg Mirzajan, Rahandusülikooli politoloogiaosakonna dotsent portaalile Sputnik

Vladimir Putin kutsus SRÜ riike üles võitlema üheskoos terrorismi ja muude ohtudega nõukogudejärgses ruumis. Kuid kas nad on selleks valmis?

Vaenlase vaenlane

Traagiline terroriakt Piiteris (Peterburis) sundis meenutama Vladimir Putini esinemist 2015. aasta septembris ÜRO Peaassambleel. Juba siis soovitas Venemaa president kogu maailmale jätta kõrvale tühised erimeelsused ja ühendada ükskord ometi jõud võitluseks terrorismiga. On ju radikaalne islami terrorism ohuks kõikidele riikidele. Nii Euroopale, mida radikaalid peavad porduelu taimelavaks ja "ristirüütlite" kodumaaks.

Venemaale, mida peetakse üheks vähestest Läänemaailma riikidest, millel on tõesti jõudu, võimekust ja poliitilist tahet terrorismiga võidelda. Šiiitlikule Iraanile, mis sunniitlike radikaalide arvates on ketserite riik. Kui ka sunniitlikele riikidele (Türgi, Saudi Araabia ja teised), mille juhte ei pea radikaalid üldse moslemite legitiimseteks valitsejateks.

Islamiriik (Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon) ei tee erandit isegi hašimiitide dünastiast pärinevale Jordaania kuningas Abd Allāh II-le (kes on ometi Banu Hašim'i dünastia, kuhu kuulus ka prohvet Muhamed, rajaja, Hashim ibn Abd Manaf'i järeltulija).

Probleem on selles, et Lääs ei ole selleks koostööks esialgu valmis. Ei juriidiliselt (USA kongress näiteks keelas Pentagonil koostöö Venemaa kaitseministeeriumiga) ega moraalselt.

Terrorirünnak Jeruusalemmas
© REUTERS / RONEN ZVULUN

USA-s ja Euroopa Liidus ei peeta Venemaad mitte Lääne tsivilisatsiooni osaks, vaid selle ohustajaks. See ei tähenda muidugi, et siin kehtiks sajaprotsendiliselt põhimõte "minu vaenlase vaenlane on minu sõber", kuid faktid jäävad faktideks — Venemaa tegevust võitluses terrorismiga Süürias kritiseerivad nii Euroopa Liidu kui ka Põhja-Ameerika riikide valitsused, kes jagavad terroriste siiamaani vastuvõetavateks ja mittevastuvõetavateks. Kusjuures see staatus sõltub paljuski sellest, kellega terroristid võitlevad, kas Lääne vaenlastega, nagu Iraan või Assad, või Euroopa Liidu ja USA vastu.

Kreml on sellises lähenemises muidugimõista pettunud, kuid ei kavatse käsi rüppe lasta. "Me oleme korduvalt rääkinuid, et meil on rahvusvahelise koostöö defitsiit, kuid see ei ole tekkinud meie süül," ütles presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov. Tegelikult Venemaal muud väljapääsu pole, sest terrorism ohustab juba Venemaa Föderatsiooni enda eksisteerimist.

Naabritevaheline asi

Püüdes sõdida võimalikult efektiivselt, püüab Kreml võidelda terrorismiga eelkõige selle lätetel, sealhulgas tugevdades julgeolekukoostööd naabritega Euraasia ruumis, kellest enamusel ei ole koostööks Venemaaga mingeid poliitilisi piiranguid.

"Just selge ja ladus koostöö, operatiivse ja analüütilise informatsiooni õigeaegne vahetamine võimaldab kaasaja väljakutsetele Ühenduse ruumis edukalt vastata," teatas Venemaa liider SRÜ riikide julgeoleku organite juhtide nõupidamisel Moskvas.

Terrorismiohust rääkides on Putini sõnul potentsiaalseteks rünnakuobjektideks "praktiliselt iga meie riik". Eriti muidugi Kesk-Aasia, kus režiimide autoritaarne iseloom, tõsised majandusprobleemid ja populaarse rahvast konsolideeriva idee puudumine loovad terroristlikele grupeeringutele tegutsemiseks ideaalsed tingimused.

"Viimasel ajal on kasvanud terrorioht Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Usbekistanis, sest põhiosa Venemaal keelatud terroriorganisatsiooni ISIS ridades sõdinud SRÜ riikidest, sealhulgas Venemaalt pärit terrorivõitlejatest on nüüdseks kodumaale tagasi pöördunud. Ilmselt on neil pärast lüüasaamist Süürias raske kusagil mujal asupaika leida kui riigis, mille kodanikud nad on," leiab terrorivastase võitluse allüksuse "Alfa" veteranide assotsiatsiooni president Georgi Gontšarov.

Iga terrorioht Kesk-Aasia mistahes riigile on ohuks ka Venemaale. Esiteks sellepärast, et meil on viisavaba režiim ja iga Usbekistanist või Tadžikistanist pärit terrorist võib takistamatult Venemaale tulla koos kõigi sellest tulenevate võimalike tagajärgedega. Teiseks oleme me naabrid ja Venemaa huvides pole sugugi uue Somaalia tekkimine lõunapiiril, piisab sellestki, mis idapiiril on. Seepärast on Moskva äärmiselt huvitatud reaalsest ja tihedast koostööst Kesk-Aasia kolleegidega.

Kuid Putini haare on veelgi laiem. "Meie riike ähvardavad ka muud ohud, nii organiseeritud kuritegevus, kui ka narkokaubandus. Selleks on nii korruptsioon, kui ka välistegurid, mis nii ehk teisiti soovivad meie riikides toimuvaid siseriiklikke protsesse mõjutada," märkis Venemaa liider.

Raskused tõlkimisel

Tekib küsimus: kas Kesk-Aasia riigid on Venemaa presidendi pakutud koostööks valmis? Ja kas me kõik ikka saame sellise koostöö eesmärkidest õigesti aru?

Terrorismi puutuvas osas on kõik justkui nõus. Venemaal visiidil käinud Usbekistani president Šavkat Mirzijojev kutsus Putinit üles võitluses terrorismiga "väga karme meetmeid rakendama". Kuid siingi on juba tõsiseid lahkarvamusi. Karmid meetmed on muidugi vajalikud, kuid neid tuleb rakendada valikuliselt.

Kõik, kes relv käes vastandavad enda riigivõimule hirmuõhkkonna tekitamiseks tsiviilelanikke tappes, väärivad kõige karmimaid meetmeid. Kuid mingist deradikaliseerimisest ei saa siin juttugi olla. Kui inimene kasutab terroristklikke meetodeid ja tapab tsiviilelanikke, siis on tema psüühika juba pöördumatult muutunud ja ta väärib vaid kuuli otsaette.

Saksa politsei otsib läbi Reichi kodanike kodusid
© AP Photo / Julian Stratenschulte

Kuid kaugeltki kõik, kes võimu vastu tegutsevad, ei ole terroristid. Pole harvad juhtumid, kui Kesk-Aasia riikides loetakse ekstremistideks ka opositsionääre ja selle katte all korraldatakse üldist jälitamist. Nendes Kesk-Aasia liidrite mängudes Kreml osalema ei hakka.

Hoopis suuremad takistused tekivad ilmselt koostöö korraldamisel võitluseks "muude ohtudega", sest selleks tuleb piirkonna riikidel ohverdada teatud osa oma nii hinnatud suveräänsusest. Moskva loodab koostööle Kõrgõzstani võimudega Oši narkokartelliga purustamiseks, mis on juba võimuorganitesse integreerunud.

Ja koostööle Tadžikistaniga Afganistani heroiini Tadžikistani territooriumilt põhjasuunas kulgeva transiidi tõkestamiseks, kus kohalike kindralite ja Afganistani "ärimeeste" sidemed on juba väga tihedaks muutunud. Moskva ootab ka Kasahstani ja Kõrgõzstani võimude arusaamist Lääne valitsusväliste organisatsioonide tegevuse piiramise vajadusest nendes riikides.

Kas nad on sellisteks ohvriteks valmis? Mõnes teises olukorras tuleks veendunult vastata: "Ei". Kuid nüüd on nende endi võim löögi all ja seepärast on kõige ettenägelikumad Kesk-Aasia liidritest endale teadvustamas, et ühiste ohtude vastu tuleb tõepoolest võidelda üheskoos.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
oht, terrorirünnak, terror, presidnt, Vladimir Putin, Putin, Venemaa, SRÜ, USA, Peterburi, Euroopa

Peamised teemad