11:34 24. September 2017
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
Eesti kaitseväelased

Eesti - Euroopa sõjaplaanide ämmaemand

Kaitseväe Peastaap
Analüütika
lühendatud link
14971

Euroopa kaitseinitsiatiivi võimearenduse põhiraskus langeb just Eesti eesistumise ajale Euroopa Liidus, esimesed sõjateed viivad Aafrikasse

TALLINN, 17. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa kiirreageerimisjõudude, milles osalemisest on teatanud ka Eesti, esimeseks ülesandeks võib saada võitlus inimkaubitsejatega Sahara kõrbe lõunapiiril. Euroopa kavatseb tõkestada põgenikevoolu marsruudid Kesk-Aafrikast Liibüasse, kust inimkaubitsejad toimetavad põgenikud edasi üle Vahemere Itaaliasse.

Paistab, et täna ei huvitagi Euroopat eriti, mida Eesti valitsus oma juulis algaval Euroopa Liidu eesistumise ajal teha kavatseb. Kõik Tallinna ideed ja kavatsused on varjutanud eurooplaste sõjaplaanid.

Meedia kirjutab pea eranditult vaid sellest, et Eesti saab olema Euroopa protoarmeeks nimetatava kaitsestruktuuri loomise keskmes. Euroopa kaitsestruktuuri loomise peamise vastase — Ühendkuningriigi peatse lahkumisega Euroopa Liidust ja euroopameelsete jõudude võiduga Prantsusmaal avaneb Euroopa Liidul (õigemini Lääne-Euroopal) võimalus ometi ükskord enda kaitseinitsiatiivi arendamine segamatult käsile võtta.

Federica Mogherini ennustab probleeme

EL välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini rõhutas välisminister Sven Mikseriga toimunud kohtumise järgsel pressikonverentsil 12. mail Tallinnas, et Eesti eesistumise ajal tuleb Euroopa Liidul lahendada terve rida olulisi kaitse- ja julgeolekualaseid küsimusi. 

Mogherini sõnul kasutab Euroopa "kõiki kaitsevaldkonnas tema käsutuses olevaid instrumente tihedas koostöös NATO-ga". Eesti eesistumise ajal kavatsetakse julgeolekuvaldkonnas koos NATO-ga realiseerida 42 koostööprojekti merel, küberjulgeoleku ja "hübriidväljakutsete" valdkonnas.

EL kavatseb investeerida Euroopa kaitsefondi 500 miljonit eurot, millest hakatakse rahastama ka relvastuse prototüüpide: droonide, robotite ja kübertehnoloogiate jne arendamist.

Eesti kavatseb osaleda EL sõjalistel operatsioonidel

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, on Eesti, ilma seda eriti kuulutamata, vaikselt ühinenud Euroopa Liidu kaitseinitsiatiiviga PESCO, mis tähendab muuhulgas kutseliste sõjaväelaste osalemist EL kiirreageerimisjõudude operatsioonides.

Ootamatult "sõjalaine harjale" sattunud Eesti olukorra pikantsus seisneb selles, et tal ei ole praegu ei jõudu ega vahendeid PESCO-s aktiivseks osalemiseks, pole piisavalt kaitseväelasi, kellega pataljonigruppidesse panustada.

Olemasolevad üksused on peamiselt NATO programmides juba rakendatud. Esialgu on ebaselge, kas Eesti peab formeerima EL sõjalisteks vajadusteks uusi väeüksusi või üritab ta selleks kasutada juba olemasolevaid.

Esimesed missiioonid viivad Aafrikasse

EL riikide välisministrid arutasid 15 mail uue, planeedi mistahes punktis sõdimisvõimekusega pataljonigruppide ettevalmistamise, see tähendab EL kiirreageerimisjõudude, peakorteri loomist.

Saksamaa ja Itaalia, nagu kirjutab portaal Euractive viitega agentuurile AFP, määratlesid üsna selgelt ja ühemõtteliselt oma nägemuse formeeritava Euroopa armee "loote" eesmärkidest — sulgeda inimkaubitsejate marsruudid läbi Sahara Vahemere rannikule.

Täpsemalt tähendab see vägede paigutamist Liibüa ja Niigeri vahele, kustkaudu kulgevad praegu tuhandete peamised teed mere suunas ja sealt edasi Euroopasse. Sel aasta esimestel kuudel suundus Itaalia kallastele umbes 43 tuhat inimest.

On oodata, et suve alguseks võib Euroopas puhkeda uus migratsioonikriis. 17. mail arutavad EL pataljonide grupi moodustamist juba kaitseministrid koos NATO peasekretär Jens Stoltenbergiga.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
sõjaline, migrandilaine, eesistumine, PESCO, Jens Stoltenberg, Federica Mogherini, Aafrika, Euroopa, Eesti, EL

Peamised teemad