01:05 19. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Eesti väljakutse neutraalsele Soomele

Eesti väljakutse neutraalsele Soomele

© Flickr / Oriol Salvador
Analüütika
lühendatud link
3844

Oma muredega iseseisvalt ja ilma teiste näpunäideteta toime tulla - umbes nii võib paari sõnaga iseloomustada Soome kaitseministeeriumi vastust Eesti poliitikute visadele nõudmistele anda Eestile sõjalise konflikti puhuks omapoolne julgeolekutagatis

Boriss Grigorjev

Eestis toimunud õppusi Kevadtorm külastanud Soome kaitseminister Jussi Niinistö lausus vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas Soome lubaks NATO vägedel tulla läbi oma territooriumi: „Soome valmistub oma territooriumi kaitsmiseks ega luba sinna kedagi võõrast. Eesti kaitselahenduseks on NATO, kelle liikmesus tagab Eesti julgeoleku. Soomel selliseid julgeolekutagatisi ei ole."

Niiviisi andis Soome Eesti poliitikutele mõista, et ei allu väljapressimisele ning soovile tirida teda välispoliitilistesse konfliktidesse, mille tulemusena ei pruugi kannatada üksnes Eesti, vaid ka Soome. Selline vastus Eesti poliitikutele muidugimõista ei meeldi, sest on nad ju korduvalt väitnud, et kohe-varsti astub Soome NATO liikmeks ja võib siis väärikalt koos Eestiga „hirmsale Vene ohule" vastu seista.

Finlandiseerumine jätkub

Aga selle poolest Soome poliitika Eesti omast erinebki, et soomlased suudavad oma vigadest õppust võtta ja ajaloosündmustest õigeid järeldusi teha. Vedurist vägisi ette tormata — see ei ole nende stiil.

Kõigi Teise maailmasõja järgsete aastate jooksul on Soome hoidnud rõhutatult neutraalset joont, seda nii suhetes USA-ga kui ka naaberriigi Venemaaga (NSVL-iga). Ja olgugi et termin „finlandiseerumine" kujunes mõnedes lääneriikides samahästi kui sõimusõnaks, on Soome harjunud sellest mitte hoolima ja järgima eranditult omaenese rahvuslikke huvisid olenemata nendest, kes tahaksid teda erinevatesse rahvusvahelistesse avantüüridesse tirida. 

Soome on alati suhtunud Eestisse kui nooremasse venda. Vereliini pidi lähedasse, kuid mitte alati arukasse. Just sellepärast on Eestile ebameeldivaid lahendusi püütud esitada äärmiselt peenetundeliselt.

Soome ei tunne Venemaa poolt ohtu, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Tõsi, soomlased on valmis tegutsema Eesti turul, pidades seda otsekui Soome siseturuks, kuid vastutada nende eest, kes on valmis neid selleks löögi alla seadma, et olla NATO sõjaliseks „eelpostiks", nad ilmselgelt ei soovi.

Seetõttu jätab ka minister Niinistö, nentides, et julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas on viimasel ajal halvenenud, täpsustamata, kelle süül see nii on juhtunud. Eesti asetab kogu süükoorma Venemaale, Soome aga järeldustega ei kiirusta, eelistades lihtsalt omaenese kaitsevõimet tugevdada.

Konserve saadetakse kindlasti

Selles, et kriisiolukorra puhul Soome Eestile abi osutab, kahtlusi ei ole. Küsimus on selles, milline see abi nimelt on — kas sõjaline või puhtalt humanitaarabi? Ministri vastused annavad selgesti mõista, et Soome kaldub pigem teise variandi poole. Niinistö sõnul peavad EL-i riigid Lissaboni lepingu kohaselt kriisiolukorra puhul teistele liikmesriikidele abi osutama, kuid tuleb veel selgeks teha, millist abi nimelt EL-i liikmesriigid osutama peavad.

"Tuleks arutada, mida see Euroopa Liidu Lissaboni lepe tähendab. Selle kohta on Euroopa Liidu riikides erinevaid arusaamu. Soome arusaam on, et tuleb aidata teist Euroopa Liidu riiki, kui see hätta satub ja Soome eeldab, et teised Euroopa Liidu maad aitavad ka Soomet. Milline see abi just on, see tuleb veel kindlaks määrata. Kuid ka sõjalist abi ei peaks ses osas välistama," ütles Soome kaitseminister.

Soome president Sauli Niinistö
© AFP 2017 / Antti Aimo-Koivisto

Seega humanitaarabi jahu, makaronide ja konservide kujul sõjalise konflikti puhul Eesti pinnal Soome kindlasti saadab, aga sõdureid — vaevalt küll. Mis mõtet on aidata naabrit, kes võib-olla ise on konflikti esile kutsunud, ja mille tulemusena võib kannatada mitte ainult tema, vaid ka sinu oma rahvas? Kas demokraatia ideaalide nimel?

Soome kahtlemata toetab ja aitab neid edasi, kuid mitte selle määrani, et ohverdada sellepärast oma sõltumatus. Nõuda naabritelt, et need „õigesti" mõtleksid, ja koguni neid õpetama kippuda on Eesti poliitikutel veres. Tuletame meelde ekspresidendi Ilvese või eurovoliniku Ansipi „õpetussõnu". Kas toimub see kogenematusest või mõtlematusest või siis veendumusest oma karistamatuses. Igal juhul ei ole selline poliitika kõikidele sobilik ja Soome on sellele Eesti jaoks taas kord selgesti osutanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
humanitaarabi, toetus, julgeolek, sõda, NATO, kaitseministeerium, Jussi Niinistö, Soome, Eesti, Venemaa

Peamised teemad