03:11 06. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Analüütika
lühendatud link
9870

Ameerika ja läänemeelne eliit laiemalt ei ole täna võimeline formuleerima eesmärke, kuid teeb püüdlikult näo, et need on tal olemas

Dmitri Kulikov, MIA "Rossija Segodnja" Zinovjevi klubi liige

Kõike praegu USA-s ja kogu läänemaailmas (loe: tsiviliseeritud maailmas) toimuvat võib nimetada adekvaatsuse kaotamiseks õiguspoliitiliste ja juhtimisotsuste langetamisel. Paljud on mõistnud, et "vanamoodi" enam edasi ei saa aga kuidas "uutmoodi" teha — ei tea keegi.

Võitlus Donald Trumpi vastu USA-s on muutunud Washingtoni sise- ja välispoliitika põhisisuks, kusjuures ühtki vastvalitud presidendi tähtsat otsust ei ole suudetud realiseerida. Veelgi enam, Ühendriikidel ei olegi praegu mingit selgelt formuleeritud välis- ega sisepoliitilist kurssi.

Trumpi poliitika vastu ei saagi võidelda, sest mingit selget poliitikat tal pole. Kuid Washingtoni koorekihti see ei häiri. CNN eetriajast 92% on pühendatud Trumpi kritiseerimisele (materdamisele). Ilmekas näide on juhtum salajaste andmiste lekitamisega.

Ameerika poliitikud ja meedia süüdistavad Trumpi selles, et edastades Venemaa välisminister Sergei Lavrovile mingit informatsiooni seadis ta sellega löögi alla terroristide organisatsiooni juurutatud sügavalt konspireeritud Iisraeli luureagendi.

Esiteks, otsustades Trumpi administratsiooni teadete ja Venemaa president Vladimir Putini kommentaaride põhjal ei vasta see kõik absoluutselt tegelikkusele. Teiseks, ja mulle tundub see on isegi tähtsam, kui mingi teema Trumpi ja Lavrovi vestluse ajal oligi, siis miks FBI, CIA ja NSA ja kõikvõimalikud USA kongressi julgeolekukomisjonid ei asunud viivitamatult ja põhjalikult uurima selle vestluse sisu pressi lekitamist.

Ometi just see seadis "sügavalt konspireeritud Iisraeli agendi" löögi alla. Just allikas, kes lekitas teabe meediale ja avaldas Iisraeli eriteenistuse agendi olemasolu ISIS siseringis. Tänu temale sai Ameerika meedia kogu maailmale kuulutada, et see agent andis teavet võimalikest sülearvutitega lennukites kavandatavatest terroriaktidest. 

Pärast selliseid avaldusi kontrollivad terroristid loomulikult kõiki, kellel saab olla teavet ettevalmistatavate terrorirünnakute kohta. On üsna tõenäoline, et selle tulemusena saavad terroristide hulka imbunud agendid kannatada.

Võimalik, et kannatada saavad Ameerika agendid. Kes selles süüdi on? Trump ja Lavrov? Ei. Süüdi on allikas, kes teatas meediale läbirääkimiste sisust (kui selline allikas muidugi üldse oli) ja Ameerika meedia, kes sellest kogu maailmale kuulutas.

Vene välisminister Sergei Lavrovi ja USA president Donald Trumpi foto kongressis
© AP Photo / Alex Brandon

Selle kampaaniaga ajakirjanduses on USA julgeolekut tõsiselt kahjustatud. Terve mõistusega võttes tuleks see allikas üles leida ja teda karistada. Kui seda allikat tegelikult polnud ja ajakirjandus on selle kõik ise välja mõelnud, tuleb karistada teda. President Putin pakkus Kongressile isegi Lavrovi ja Trumpi vestluse salvestist, tõendamaks, et kogu see lugu on võltsing. Aga ei, see ei huvita kedagi.

Kõik see oli tehtud vaid selleks, et president Trumpi kahjustada ja jätkata Venemaa kujutamist peamise probleemina teel Ameerika, see tähendab ülemaailmsele õnnele.

Trumpi vastased ei paku USA-s kuhjunud probleemidele mingeid positiivseid lahendusi. Nende arvates on ainuke probleem Trump ise. Kas sellise lähenemise korral on võimalik leida Ameerika valitsevas eliidis õiguspoliitilist konsensust? Vastuseks on kategooriline "ei". Arvan et ka Trump on seda mõistnud.

Ta on mõistnud, et võitlus käib presidendi ametikoha pärast, kuigi ta on sellele ammu valitud ja ametisse asunud. Asi on veel ka selles, et Trumpil ei ole manööverdamisruumi, kuna keegi Clintoni globalistide grupist ei kavatse üldse milleski kokku leppida. Teda hakatakse kõrvaldama. Veelgi enam, ka Trumpi võimalused aja võitmiseks tehtavateks mainekujunduslikeks käikudeks on ammendatud. 

Kui Süüria õhuväebaasile antud raketilöök veel kuidagi töötas, siis kuueminutiline fotosessioon Ukraina välisminister Klimkiniga, mille Trump korraldas, et Ameerika avalikkuse silmis kuidagigi kohtumist Lavroviga tasakaalustada, ei täitnud seda eesmärki vähimalgi määral. Kohtumist Klimkiniga pandi tähele ainult Ukrainas ja ka Venemaal naerdi pisut selle kohtumise äärmiselt ebaõnnestunud fotode üle.

Kui aga kokku leppida pole võimalik, hakkab ka Trump vastast hävitama. Arvan, et FBI juhi errusaatmine oli alles algus. Teisest küljest on juba kõlanud ka tagandamise ähvardus.

Millega võib selline vastasseis lõppeda? Arvan, et ennustada pole võimalik, võib vaid oletada. Kuid see, et võimuvõitlus "Washingtoni oblastikomitees" nõrgestab USA-d iga päev ja iga tund, on ilmne. Kriisi puhkemise tõenäosus kasvab pidevalt. Trumpi vastaste leeris ei eruta see kedagi. Nad usuvad oma kordumatusesse ja sellesse "et Kapitooliumi künkal olevas kantsis" probleeme olla ei saa.

Trumpi valimine USA presidendiks oli Ameerika eliidi ja elanikkonna ühe osa katse tuua Ameerikale tagasi terve mõistuse juurde nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel areenil. Kuid Ameerika poliitikas pärast valimisi toimuv viib ta täielikult ja võibolla ka lõplikule selle mõistuse kaotamiseni. Kogu paljukiidetud Ameerika piirangute ja tasakaalustuste süsteem, mis peab sundima poliitikuid kokkuleppele, täna ei tööta.

See pole ka imekspandav, sest ühel pool on Trump, kes tunnistab USA probleeme, kuid ei tea, kuidas neid lahendada (kuigi ta püüab) ja teisel pool establishment, kes teab probleemide olemasolust, kuid ei tunnista neid avalikult ja püüab kategooriliselt vältida katseid midagi muuta, kuna usub, et sujuvat ega juhitavat reorganiseerimist ei ole võimalik läbi viia, tähendab, ei tasu üritadagi. Seisukoht on selline: meile sellest jätkub ning mistahes reformiüritused viivad vaid olukorra halvenemise ja süsteemi degradeerumiseni.

See meenutab väga Brežnevi surma järel NSV Liidus toimunut.

Mõttekuse kadumine on alati eesmärgi kaotamise tagajärjeks ja tunnuseks. Meil ei õnnestunudki 80-ndateks aastateks kommunismi üles ehitada, kuigi Hruštšov seda lubas. Ja mida edasi teha, lihtsalt ei teatud. Meie eliit (nomenklatuur) osutus võimetuks riigile uusi ajaloolisi eesmärke püstitama, misjärel riik kaotas oma eksisteerimise mõtte. Perestroika oli poliitiliste ja juhtimisalaste otsuste langetamise mõttetuse apogeeks ja riigi lagunemine selle mõttetuse tagajärjeks.

Globaalne projekt (Ameerika maailmavalitsemise stsenaarium) ei teostunud.

Majanduslik baas globaalse finantskapitalismi näol on krahhi äärel ja poliitiline pealisehitus, üldise juhitava demokraatia näol, ei ole enam võimeline poliitilise klassi võimu taastootma.

Liberaalse demokraatia ülemaailmselt võitu ei toimunud nii nagu ka meie kommunismi. On vaja uusi ideid, uut tüüpi riiklikku majandust ja uut tüüpi ühiskondlikke suhteid. Midagi sellist läänemaailmal ei ole ja niikaua, kuni see etapp oma kriisi ei ületa, uut suhete tüüpi ei teki. Ameerika ja läänemeelne eliit laiemalt ei ole täna võimeline formuleerima eesmärke, kuid teeb püüdlikult näo, et need on tal olemas.

Meie peame aga valima, kas me hakkama koos Läänega elama oma eesmärgi kaotanud ajastul või püüame seda ise sõnastada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
võitlus, analüütika, poliitika, eesmärk, meedia, ISIS, Donald Trump, Sergei Lavrov, Lääs, USA, Venemaa

Peamised teemad