13:07 23. August 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Kreml

Kreml jälle siin

© Sputnik / Екатерина Чеснокова
Analüütika
lühendatud link
13685

Enne kui rääkida Moskvast, kes Eestisse väidetavalt fašiste saadab, tasuks selle riigi presidendil meeles pidada, et elame info-, mitte koopaühiskonnas - kõik teavad kõigist kõike, kuigi mõnikord oleks parem mitte teada

Ilja Harlamov, raadio Sputnik

On ikka mugav küll — iga kord muudkui Moskva suunas näidata. Jah, banaalne küll. Jah, on ära tüüdanud tõesti. Jah, tõendamata puha. Aga mugav on niiviisi. Selle poole püüdlemine ei ole inimestele, poliitikutele samuti, võõras. President Kersti Kaljulaid teatas, et radikaalsete natside ilmumise tema riiki on otseselt põhjustanud… Ei-ei, mitte võimude poolt selle "tsiviliseeritud Euroopas" lubamatu nähtuse mahitamine, vaid Vene propaganda.

See sama, millest Läänes räägib iga föön ja triikraud. Isegi vastvalitud Prantsusmaa president Macron ei suutnud Vladimir Putini visiidi ajal end tagasi hoida. Kuid proua Kaljulaidi sõnul püüavad Venemaa võimud justkui tõestada, et Eestis on fašistid olemas ja selleks on nad — Vene võimud — sunnitud neid "kusagilt riiki sisse tooma". Küllap siis salakaubana tollieeskirju ja veoste vormistamise protseduuri rikkudes.

Eesti president ei räägi siiski veel kõike südamelt ära. Et mitte öelda, suisa kavaldab. See-eest arutleb pikalt-laialt euroopalike väärtuste ja standardite, vabaduse ja liberaalse demokraatia üle. Retoorika on muidugi suurepärane. Ainult et kas Eesti riigipea räägib ikka Eestist?

President Kersti Kaljulaid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kogu hüpertrofeerunud tolerantsuse juures ei ole Euroopa juhtivad riigid jõudnud veel langeda natsionalistlike tendentside avaliku õigustamise, heakskiitmise ega isegi mõistmiseni. Umbes et heaks ei kiida aga mõistame. Kusjuures edumeelse Vana maailma "tagahoovis", millesse ta nii suhtubki nagu "tagahoovi", on lood hoopis kurvemad. Balti riigid on selles mõttes just see koht, mille pärast Euroopa poliitikutel, selles sõna paremas mõttes, häbi olema peaks. Kasvõi mõnikord, haruharva. 

Müüt Venemaa ohust, mis justkui peaks kõiki "hea tahtega inimesi" ühendama, ei lase sellel häbil transformeeruda katseteks Balti eliite korrale kutsuda. Need riigid on "eraldusribana" Venemaa piiride ääres väga vajalikud ja sellepärast saavad nad paljutki andeks. Nende osa on puhttehniline. Kuidas Tallinn, Riia ja Vilnius ka ei püüaks end esitleda võrdsetena Berliini, Pariisi ja Brüsseliga, mingist võrdusest ei ole siin juttugi.

Ja mingi Kreml, mitte mingis propagandistlikus meeleheites, loomulikult Eestisse natse ei saada. Seal on seda kohalikku "kraami" niigi küllalt. Hiljuti Riias toimunud Waffen-SS Läti leegioni aktsioonis marssisid teiste hulgas ka Eesti elanikud, kes kandsid avalikult oma riigi lippu. Mõne aasta eest esines parlamendisaadik Jaak Madison ühemõtteliselt natside kuritegusid õigustava avaldusega.

Tema arvates soodustas Kolmanda Reichi poliitika Saksamaa tööstuse tormilist arengut. Selles, tuleb välja, oli suur panus tema liidritel, kes rahvusvahelise tribunali poolt süüdi mõisteti. Või näiteks justiitsminister Urmas Reisalu. Ta püüab muudkui Venemaalt "nõukogude okupatsiooni" eest kompensatsiooni välja mõista. Kuid ei räägi kunagi kompensatsioonist Saksamaalt. Küllap sellepärast, et mitte Berliini suuri onusid ja tädisid solvata.

Kuid siin pole ka midagi imestada. Viie aasta eest toimunud "Vabadusvõitlejate liidu", nagu Eestis Waffen-SS 20. diviisi veterane nimetatakse, kokkutulekul avaldas ametnik neile ametlikult tunnustust ja märkis ära nende "suurepäraste inimeste" panust, mis olevat tema sõnul päästnud rahva au.

Ja hiljuti esitas EKRE parlamendile seaduseelnõu, mille ainukeseks eesmärgiks oli jätta immigrandid ja eelkõige venekeelsed, niinimetatud mittekodanikud ilma valimisõigusest kohalikel valimistel. Ka ju demokraatia. Selle Eesti variandis.

Tuntud Itaalia publitsist ja kirjanik Giulietto Chiesa
© Sputnik / Владимир Трефилов

Võib meenutada ka Eesti riigi initsiatiivi viia vene koolides läbi anketeerimine lojaalsusest labasele ideele, et Venemaa kujutab endast reaalset ohtu. Kuid oluline märksõna, mis annab ehk tunnistust olukorrast Eestis, on tõrvikutega tänavarongkäikude arvu järsk suurenemine. Kas see ei meenuta midagi? Teadjad väidavad, et natsiloosungi "Eesti eestlastele" pooldajate hulk suureneb aasta-aastalt. Võimud pigistavad selle koha pealt jätkuvalt silma kinni.

Nii et enne kui Moskva kohta roppusi rääkida, nagu saadaks ta väidetavalt Eestisse natse, tasuks selle riigi presidendil meeles pidada, et me elame informatsiooni-, mitte koopaühiskonnas. Kõik teavad kõigist kõike. Mõnikord oles parem, mitte teada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
fašist, natsism, analüütika, intervjuu, Dožd, Kersti Kaljulaid, Eesti, Venemaa

Peamised teemad