01:30 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1587
  • RUB75.8119
Eesti eesistumise ajale langes Brexiti läbirääkimiste kõige pingelisem etapp

Eesti Euroopa eesistumise esimesed raskused

© AFP 2018 / JUSTIN TALLIS
Analüütika
lühendatud link
Brexit – protsess läks käima (61)
3802

Eestil tuleb ilmselt osaleda valulistel Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi lahutusläbirääkimiste alguses selle kuupäeva edasilükkamise tõttu

TALLINN, 14. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Brüssel ja London ei jõudnud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljumise läbirääkimiste alguskuupäeva osas kokkuleppele. Peaminister Theresa May jaoks ebaõnnestunud parlamendivalimised seadsid Brexiti tingimuste läbirääkimiste alguskuupäeva kahtluse alla. 1. juulist Euroopa Liidu eesistumise ülevõtnud Eesti ülesanne muutub järjest keerulisemaks.

Kuigi Eesti kui Euroopa Nõukogu ajutise eesistuja funktsioonid on peamiselt nominaalsed ja keegi ei ootagi temalt Brüsselis mingeid erilisi saavutusi, sest riigil pole Euroopa tasemega kogenud ametnike aparaati, on Balti riigi roll küllaltki tähtis.

Eesti eesistumise ajale, mille algus nihkus Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise otsuse tõttu kuus kuud algselt kavandatust varasemale ajale, langes läbirääkimiste kõige pingelisem etapp.

Läbirääkimiste algus lükkub edasi

Nagu selgub, saab see olema veelgi keerulisem, kui alguses arvati. Läbirääkimiste esimeses faasis, nagu portaal Sputnik Eesti on varem teatanud, käsitletakse tulevaste suhete kõige valulisemaid probleeme: Ühendkuningriiki elama asunud teiste Euroopa riikide kodanike õigusi ja vastastikuste väljamaksete summasid. Kas Eesti saab neid küsimusi mõjutada, võib vaid oletada.

Peaminister Theresa May juhitud Ühendkuningriigi Konservatiivse partei faktiline valimiskaotus ennetähtaegsetel parlamendivalimistel viis selleni, et kuningriigil pole hetkel lihtsalt valitsust, kellega EL saaks läbirääkimisi pidada.

EL pealäbirääkija Michel Barnier, Briti esindaja lahkumisläbirääkimistel Oliver Robbins'i ja riigi EL saadiku Tim Barrow'i 12. juunil toimunud kohtumisel ei õnnestunud saavutada kokkulepet läbirääkimiste alustamise kuupäeva osas, mis oli algselt kavandatud 19. juunile. „Iga edaspidine viivitus saab olema ebastabiilsuse allikas, mille järele… pole mingit vajadust," ütles Michel Barnier intervjuus Prantsuse Le Monde'le.

Ta väljendas muret ajakaotuse pärast ja teatas, et loodab läbirääkimiste lõppemisele Londoniga järgmise aasta oktoobris-novembris.

Theresa May on langenud kahtluse alla

Kontinentaaleuroopa kõige „pahatahtlikumad" poliitikud kritiseerisid Londonit tema tegevuse pärast suhtes EL-ga ja jõudsid koguni niikaugele, et salakaval Theresa May lõi sellise olukorra tahtlikult, et aega võita ja saada eelseisvatel läbirääkimistel kuningriigi jaoks paremat positsiooni.

Esialgu, nagu teatab muuhulgas Briti väljaanne Express, peab ta läbirääkimisi suurima Põhja-Iirimaa Unionistide partei DUP liidriga uue valitsuse moodustamiseks, kuid on selge, et läbirääkimiste ametlikuks alguskuupäevaks kabinet töövõimeline olema ei saa.

Juhul, kui viivituse tõttu ei suuda Ühendkuningriik ja EL läbirääkimisi ettenähtud tähtajaks lõpule viia ega jõua kokkuleppele ka tähtaja pikendamise osas, loetakse Ühendkuningriik El-st ilma mistahes tingimusteta automaatselt lahkunuks. Teiste sõnadega ilma mitmemiljardiliste väljamaksete ja ilma eelmistel aastatel saarele elama asunud kontinentaal-Euroopa kodanike õiguste kaitseta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Brexit – protsess läks käima (61)
Tagid:
analüütika, kaotus, parlamendivalimised, eesistumine, läbirääkimised, Brexit, Euroopa Nõukogu, EL, Theresa May, Suurbritannia, Eesti

Peamised teemad