18:35 19. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1785
  • RUB91.4401
Analüütika
lühendatud link
2561711

Eesti võib sattuda järgmisse riikide rühma, keda karistatakse sisserändajate EL-i kvootide alusel ümberpaigutamise kohustuse täitmata jätmise pärast - esimesteks neist olid Ungari, Poola ja Tšehhi

ТАLLINN, 15. juuni — Sputnik, Аleksei Toom. Brüssel on siirdunud ähvardustelt tegudele ning käivitanud Ungari, Poola ja Tšehhi karistamise protseduuri nende keeldumise pärast paigutada EL-i kvootide alusel oma riiki sisserändajaid Kreeka ja Itaalia pagulaslaagritest. Samasugune arveteklaarimine oma kohustuste täitmata jätmise pärast ähvardab paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eestit.

Kolm Visegrádi gruppi kuuluvat riiki on varem ühemõtteliselt teatanud, et nad keelduvad immigrante kvootide alusel vastu võtmast, toomata pagulaslaagritesse kogunenud põgenike hulgast ära samahästi kui mitte ühtegi Aasia ja Aafrika puudustkannatavatest riikidest pärit inimest (Tšehhi võttis vastu 12 immigranti).

Euroopa Liidu migratsiooniküsimuste volinik Dimitris Avramopoulos teatas 13. juunil Strasbourgis, nagu teatab Euroopa Komisjoni pressiteade, et Brüsselis võeti vastu otsus algatada EL-i spetsiaalne menetlus kohustuste täitmata jätnute karistamiseks. Poolakaid, tšehhe ja ungarlasi ähvardavad mitmemiljonilised trahvid.

Kohustus, aga mitte vaba valik

Nagu portaal Sputnik Eesti muuhulgas varem on teatanud, on Visegrádi grupp juba väljendanud oma seisukohta selles vaimus, et "ei allu Brüsseli poolt survestatud väljapressimise põhimõtetele" ja et pigem maksab trahve kui et kvootide alusel pagulasi vastu võtab. 

Nagu kergesti märgata, neljandat Visegrádi grupi liiget — Slovakkiat — "süüdimõistetud" rikkujate hulgas ei ole. Tõenäoliselt on Euroopa Komisjon sunnitud ära ootama Euroopa Kohtu otsuse, kuhu kavalad slovakid jõudsid sisse anda hagi "seaduserikkujate" vastu, või siis loodetakse külvata lahkhelisid oportunistide ridadesse, kes ei taha solidaarsust üles näidata ega aidata Kreekal ja Itaalial tuhandetest pagulastest kui kutsumata külalistest vabaneda.

Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu, illustratiivne foto
© AP Photo / Thanassis Stavrakis

Austria suutis enda suhtes karistusmenetluse alustamist vältida, andes vaid lubaduse paigutada oma riiki ümber rohkem sisserändajaid kui need, kelle suhtes ta eelnevalt oli kohustuse võtnud.

„Meie liit tugineb solidaarsusele ja ühisele vastutusele. Need põhiväärtused kehtivad meie poliitika kõigis suundades ning sisseränne ei ole siin erandiks. Me ei saa jätta ega jäta meie liidu piiridesse kuuluvaid liikmesriike abistamata," lausus volinik Avramopoulos. „…Lubage mul väljendada ennast kristalse selgusega: Euroopa Nõukogu otsuste täitmine sisserändajate ümberpaigutamisel on juriidiline kohustus, mitte vaba valik."

Eesti kohale on kerkinud trahvioht

On selge, et Euroopa Komisjon on valmis hakkama karistama ka teisi EL-i riike, kes oma kohustusi ei täida. 9. juuni seisuga avaldatud andmetel on liitlased toonud Kreeka ja Itaalia laagritest ära ning paigutanud oma riikidesse kõigest 20 869 inimest nendest ligi 120 000-st, kes pidi septembriks paigutatama uuele kodumaale ühes või teises Euroopa Liidu riigis. Aga ainult Soome ja Malta paistavad selle ülesandega toime tulevat. 

Eesti on tema osaks arvestatud 500 inimesest seniajani toonud ära vaid 130 (kellest märkimisväärne osa on nähtavasti maikuiste lumesadude tõttu juba kiirustanud külalislahkuseta Balti riigist lahkuma). Kusjuures Itaalia pagulaslaagritest ei ole ära toodud ühtki inimest, kõik sisserändajad on toodud Kreekast.

Ei saa välistada seda Eestile ebameeldivat võimalust, et aeglus põhjustab pahameelt Brüsselis, kes on muutnud sisserändajate ümberpaigutamise küsimuse vaat et liikmesriikide lojaalsuseksamiks. Ehkki liidu liikmesriikide seas on üksjagu neid, kes on nii suhteliselt kui ka absoluutarvudes toonud ära veel vähem pagulasi kui Eesti, on tema näitajad enam kui kaks korda halvemad teiste Balti riikide omadest (Läti ja Leedu on Kreekast ümber paigutanud kumbki 290 inimest). Juhul, kui Brüssel asub kohe avalike saboteerijate järel karistama ka varjatud oportuniste, siis on Tallinnal kõik šansid saada trahvitud riigikassa jaoks väga valusa summa ulatuses.

Samal ajal on käesoleval aastal salakaubavedajate paatidega maabunud Itaalia rannikule juba ligikaudu 60 000 uut illegaalset immigranti. Ligi 1700 ei jõudnud Itaalia kaldani, hukkudes merd ületades.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
migrandid, analüütika, kvoot, karistus, trahv, pagulased, EL, Poola, Brüssel, Ungari, Eesti

Peamised teemad