20:16 22. Veebruar 2018
Tallinn-7°C
Kuula otse
Venemaa president Vladimir Putin

Eestis, kus migrante pole, on üksainus oht – selleks on Putin

© Sputnik / Сергей Гунеев
Analüütika
lühendatud link
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (144)
12630

Endisest nõukogude vabariigist sai Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, kuid tema esmatähtsaks päevateemaks ei ole sugugi pagulased

Marco Bresolin, Itaalia päevaleht La Stampa

Välismaalasi võetakse siin lahkesti vastu. Siin, kus juulipäike hakkab Läänemerd valgustama juba kell üks öösel, rahuldumata nende kahekümne tuhandega, kes on siin viimase kahe aasta vältel saanud siinse kodakondsuse. Aastaks 2035 kavatseb valitsus vastu võtta kümme miljonit (seda on seitse korda rohkem riigi praegusest elanikkonnast). On ka üks väike nüanss: Eesti avab oma uksed virtuaalsetele elanikele, vahendab Inosmi

Eesti on EL Nõukogu eesistuja 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. aastal
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik >>

Täpsemalt öeldes on nad tegelikult olemas, kuid ilmselt ei ole nad kunagi veel näinud öist päikest Baltikumi kohal. Alates 2015. aastast pakub infotehnoloogia poolest kõige arenenum riik Euroopas võimalust saada "elektrooniline kodakondsus", mis avab ligipääsu paljudele teenustele, sealhulgas ettevõtte juriidilise aadressi registreerimiseks (koos maksusoodustuste saamisega: fikseeritud tulumaks 20% ja see on kõik). Samas on varjupaigataotlejate hulk, kes vastavalt EL-i pagulaste ümberjaotuskavale Itaaliast siia on paigutatud, null (Kreekast on siia saabunud 136 inimest).

Tähelepanu: Tallinnas ei ole vähimatki viha immigrantide (tõeliste, lihast ja verest inimeste) vastu. Seda mitte just viimases järjekorras tänu sellele, et neid on siin vähe: alla 15 000 inimese saabus siia 2016. aastal, tulijateks olid põhiliselt soomlased (16% kõigist saabunuist), järgnesid ukrainlased ja venelased. Selles kontekstis langes sisserände küsimus prioriteetsete ülesannete hierarhias eesistumisel EL-i Nõukogus, mille kohal 2017. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini lehvib Eesti lipp. 

Eesti on digitaalvaldkonnas kõige kiiremini arenev Läänemere riik >>

Selle eesistumise eesmärk on teistsugune: eksportida Euroopasse digiühiskond ("Me tahame viia Euroopa ühtsele turule viienda vabaduse – andmete vaba liikumise," ütleb riigi peaminister Jüri Ratas), tugevdada küberturvalisust EL-i tasandil ("Septembriks ootame me ettepanekuid Euroopa Komisjonilt," ütleb infotehnoloogia minister Urve Palo), kiita heaks ühtne tiigikaitsesüsteem. Sest Vahemeri on sellest laiuskraadist kaugel, Venemaa aga, vastupidi – väga lähedal.

Selline suhtumine rändepoliitikasse ei ole "vastupanu", vaid pigem alahindamise tagajärg. Täpselt samaviisi, nagu Itaalias alahinnatakse kartusi, mida Venemaa tekitab endistes, Moskva orbiidilt lahkunud nõukogude vabariikides. See on sümptomiuks sellest,kuivõrd vähe tunnevad Eurooüa Liidu liikmesriigid üksteise kultuure, kitsaskohti ja muresid.

Aga tähelepanu: Balti vabariikides, valitsuses ja kodanike seas valitseb selles küsimuses hoopis teistsugene suhtumine kui näiteks Vysegrádi riikides (Ungaris, Poolas, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias), kes püüavad oma uksed pagulaste eest sulgeda. "Meie suhtume pagulaste ümberjaotamise programmi hoopis teisiti," kinnitab Eesti Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Eesti siseminister Andres Anvelt viis paar nädalat tagasi oma esinemisega pressikonverentsil Tallinnas Kumu kunstimuuseumis Itaalia valitsuse endast välja avaldusega, et "Itaalia toob neljapäeval Tallinnas siseministrite nõukogus arutlusele sisserände küsimuse. Me kuulame tema nõudmised ära, aga ei vasta midagi." See ei ole isegi ähvardus, see on jäme viga. Ja tõepoolest, hilisõhtul üritas Eesti president olukorda siluda, öeldes, et valitsus "suhtub väga tõsiselt Itaalia muresse" ja lahendus tuleb leida "võimalikult kiiresti".

Andmete vaba liikumine kui viies vabadus >>

Kuid see esinemine oli igal juhul tähenduslik, andes üsna ilmekalt tunnistust sellest, kuivõrd vähe sisserände küsimus selles piirkonnas huvi pakub. Seesama Jäärats tunnistab teiste riikide valitsustega peetavate läbirääkimiste algul, et Eesti eesistumise ajal reformi varjupaiga pakkumise seaduse osas ei tule: "Selle aasta detsembriks on väga raske kokkuleppele jõuda."

"Solidaarsus on väga oluline kategooria, millest me Dublini reglemendi muutmisel peame lähtuma," kinnitab meile mitte niivõrd pragmaatilises kuivõrd lepitavas toonis Eesti Vabariigi 47-aastane aastane president Kersti Kaljulaid, kes on ametis 2016. aasta oktoobrist. Kadrioru lossi lehtlas istudes lubab ta, et tema riik on valmis aitama neid, kes seda kõige rohkem vajavad. 

Eestis on Euroopa Liidu kõige digitaalsem kohtumenetlus, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ent Eesti, Skype´i sünnimaa keskendub peamiselt oma "elektroonilise ühiskona" mudelu eksportimisele, mille puhul 99% riiklikke teenused on sooritatavad veebi teel. Siin on kõigil kodanikel elektooniline isikutunnistus, mis võimaldab hääletada ainsa hiireklikiga (nõnda toimib 30% elanikkonnast), see annab talle ka sõiduõiguse ühistranspordis, annab ligipääsu arvetele internetipangas, laseb loetud minutitega registreerida oma ettevõtte.

Eestis on EL-i kõige digitaalsem kohtumenetlus >>

Seda saab kasutada ka maksude maksmiseks (maksudest kõrvalehoidmise tase on langenud 7% võrra), digiallkirja andmiseks (seeläbi säästetakse kuni 2% SKP-st), selle kaudu saab retsepti apteegist ravimite. Leidub vaid kolm tehingut, mille puhul on vajalik inimese füüsiline kohalolek: nendeks on abielu sõlmimine, abielu lahutamine ja kinnisvara ostmine. Kõigeks ülejäänuks piisab sellest, kui on olemas korralik internetiühendus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (144)
Tagid:
digiriik, migrandid, analüütika, pagulased, eesistumine, La Stampa, EL, Vladimir Putin, Eesti

Peamised teemad