15:04 21. Oktoober 2017
Tallinn+ 6°C
Kuula otse
Õppuste Zapad 2017 lähenedes on üha enam märgata närvilisust NATO leeris, illustratiivne foto

"Zapad 2017": kas NATO-l tasub muretseda?

© Sputnik / Evgeny Biyatov
Analüütika
lühendatud link
12312

Suwalki koridor ja raketikompleksid "Smertš" teevad Valgevenest sõjalise konflikti korral NATO-ga Venemaa asendamatu liitlase

Aleksandr Alesin, portaal Inosmi viitega väljaandele Valgevene uudised

Õppuste "Zapad 2017" lähenedes on üha enam märgata närvilisust NATO leeris. Toimuvad ju Venemaa ja Valgevene ühisõppused Suwalki koridori lähedal, mille hõivamisega võib USA ja tema Euroopa liitlaste versiooni järgi puhkeda sõda Venemaaga.

Zapadile lähevad ka Eesti vaatlejad >>

Tegelikult võib selle strateegiliselt tähtsa koridori läbi lõigata ka muul viisil – selleks sobivad suurepäraselt näiteks ka Valgevene armee relvastuses olevad reaktiivsuurtükikompleksid "Smertš" (tõlkes – "Keeristorm").

Läänealliansi Achilleuse kand

Suwalki koridor (USA sõjalise terminoloogia järgi "koridor SK") on 64 km laiune maismaakoridor, mis võiks ühendada Valgevene territooriumi Venemaa Kaliningradi oblastiga. Täna tõkestab seda Poola ja Leedu riigipiir.

Seda maa-ala peab NATO lääne alliansi kõige nõrgemaks lüliks ja hüpoteetiliselt Venemaaga puhkeda võiva sõja korral selle tõenäoliseks geopoliitiliseks eesmärgiks. Suwalki koridori hõivamine lõikaks Läti, Leedu ja Eesti faktiliselt ära teistest NATO bloki riikidest. Lisaks on see alliansi ainuke maismaatee väeüksuste ümberpaigutamiseks ja võimalike vasturünnakute sooritamise platsdarmiks. Teiste alliansi liikmesriikide sõjalise abi osutamine Balti riikidele maad mööda muutuks võimatuks. Just seepärast on Suwalki koridoril NATO idatiiva julgeoleku tagamisel tohutu tähtsus, mistõttu see eeldab ka piirkonna sõjalist tugevdamist.

Stoltenberg: NATO ei soovi konfrontatsiooni Venemaaga >>

Kui Moskva tahaks läänesuunal sellist operatsiooni läbi viia, leiab endine Poola asekaitseminister Romuald Šeremetjev, ei saaks ta seda ilma Minski kaasabita teha. Analüütiku arvates on ajalugu näidanud, et Venemaa läänesuunalistes pealetungioperatsioonides on Valgevene territoorium alati mänginud strateegilist osa. "Venemaa on läänesuunalisteks pealetungideks alati kasutanud Valgevene territooriumi," kinnitas ekspert.

Teine vene sõjandusekspert, ajakirja "Арсенал Отечества" (tõlkes — Isamaa Arsenal) peatoimetaja, erupolkovnik Viktor Murahhovski peab aga sellist oletust absurdseks.

Sellega, et Suwalki koridori hõivamine Venemaa poolt on vähetõenäoline, nõustuvad ka Ameerika eraluureanalüütikakeskuse Stratfor analüütikud. Globaalne sõjategevus, mis sel juhul vältimatult puhkeks, purustaks hoobilt kõik Moskva strateegilised eelised, mis tal selle maatüki hõivamisega kaasneksid.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

Ilmselt vajab Venemaa sõja puhkemisel NATO-ga Suwalki koridori eelkõige Kaliningradi eelposti kaitseks. Ja siis on tal selle territooriumi hõivamiseks vaja liitlast Valgevene näol. Valgevene maismaataristu võimaldab Kaliningradis paiknevatel Venemaa maa- ja mereväeüksustele tagada maismaaühendus Venemaa territooriumil paiknevate põhijõududega. Samaaegselt jääksid Balti riigid ilma ühendusest teiste NATO liikmesriikidega.

Siiski on enamik analüütikuid seda meelt, et täna oleks otsene sõjaline konflikt Euroopas, Venemaa majanduse praegust seisu ning Ida-Ukrainas ja Süürias toimuvas lokaalses sõjategevuses osalemist arvestades, Moskvale äärmiselt riskantne ettevõtmine.

Kuhu tankid ei pääse, sinna tormab "Smertš"

On ka analüütikuid, kes leiavad, et Pentagonis ja Brüsselis mõeldakse siiamaani Teise maailmasõja kategooriates, kuigi kuulutatakse end lahingutegevuse kõige kaasaegsemate võtete pooldajateks. Seal ei tule kellelegi pähe, et Suwalki metsad ja sood teevad tankide ja muu raske sõjatehnika kasutamise võimatuks ja pärast selle territooriumi üle kontrolli kehtestamist tuleks alustada laial rindel kaitsetegevust.

Arvestades Suwalki koridori laiust oleks palju kiirem ja efektiivsem võtta ta vajadusel Venemaa ja Valgevene tulekontrolli alla. Selleks sobivad suurepäraselt rasked reaktiivsuurtükitulesüsteemid (RSTS) 9K58 "Smetrš" laskekaugusega 70-90 km.

Valgevene on koos Venemaa ja Ukrainaga selle relvasüsteemi suurimaid omanikke. Valgevenel on umbes 40 "Smertš" relvasüsteemi. Punalipulise Valgevene sõjaväeringkonna relvastusse võeti nad juba 1987. aastal.

Paljudes Euroopa riikides kuuluvad rasked reaktiivsuurtükitulesüsteemid massihävitusrelvade hulka. "Smertšide" suhtes kehtib see eriti. See suure laskekaugusega relvasüsteem on ette nähtud vastase avamaastikul ja varjetes paikneva elavjõu, soomustamata ja soomustatud lahingutehnika, suurtükkide, taktikaliste rakettide, õhutõrjerelvade, seisuplatsidel paiknevate kopterite, samuti juhtimispunktide, sidesõlmede ja sõjatööstusobjektide hävitamiseks.

Gruško vastas Venemaa pihta suunatud süüdistustele >>

Nendest võib tulistada üksikrakettmürskude või kuni 38 sekundit kestva kogupauguga. Rakettmürske saab välja tulistada kas kabiinist või eraldi väljaviidavast puldist. Kolme relvasüsteemi "Smetrš" tulelöögi võimsus on võrdne kahe "Totška-U" 9K79 brigaadi tulelöögiga. Ühe kompleksi tulelöök katab kuni 672 tuhande ruutmeetri suuruse maa-ala.

"Smertši" rakettmürsud on varustatud lennutrajektoori autonoose korrigeerimise süsteemiga. Tabamistäpsuse suurendamiseks stabiliseeritakse nad lennu ajal pöörlema ümber oma pikitelje. Pöörlema pannakse nad väljatulistamisel ja see säilib tänu lennu ajal avanevatele stabilisaatoritele.

Lisaks kasutatakse "Smertši" reaktiivmürskudes lennu juhtimissüsteemi, mis korrigeerib nende lennutrajektoori, tangaaži (kallet) ja hajuvust. Juhtimissignaalid edastatakse automatiseeritud süsteemist raadiokäsklustega igale reaktiivmürsule eraldi.

Reaktiivmürskude lennutrajektoori korrigeeritakse gaasidünaamiliste tüüridega. Pärast raketimootorite töö lõppemist jätkavad nad lendu passiivse mürsuna. Selle tulemusena on "Smertši" lasketäpsus võrreldav suurtükkide omaga, nende tabamistihedus on aga kolm korda kõrgem.

NATO toob Zapadi ajaks Baltimaadesse lisavõimeid >>

Valgevene armee relvastuses olevate "Smertšide" (nagu ka "Uraganide" ja "Gradide") materiaalosa füüsilise ja moraalse vananemise tõttu on neid uuendatud ja moderniseeritud. Riigi sõjatööstus tegeleb mitte ainult "Smertšide" taastusremondi, vaid ka lahingulise efektiivsuse tõstmisega.

Töötatakse ka tulejuhtimise automatiseerimissüsteemide täiustamise kallal. Kolmetasandilise süsteemi elementideks on raketidivisjoni juhtimispunkt, reaktiivpatarei juhtimispunkt ja moderniseeritud lahingumasin.

Automatiseerimise eesmärk on kiirendada lahinguülesande täitmist, muuhulgas laskeandmete hankimise, vajalike laskearvestuste, sihitamise ja lahingumasina laskepositsioonile viimise kiirendamisega. Samaaegselt tuleb tagada suur sihitamistäpsus.

Kõik see võimaldab suurendada reaktiivsuurtükitulesüsteemide lahinguefektiivsust, tagada nende manöövervõime, tulelöögi korralduse ettevalmistamine ja läbiviimine reaalajas. Perspektiivis on "Smertšide" (koos teiste raketi ja suurtükiväe relvasüsteemidega) kasutamisel luure ja tuletoetussüsteemides rakendada droone.

Grybauskaitė: õppus Zapad 2017 näitab valmistumist sõjaks läänega >>

Seetõttu on ekspertide arvates relvakonflikti puhkemise korral NATO jõudude, ühelt poolt ja Venemaa ning Valgevene vahel, teiselt poolt, igasugune transpordiühendus Suwalki koridoris võimalik lõpetada mõne tunniga isegi ilma Venemaa ja Valgevene väeüksuste poolt Leedu ja/või Poola territooriumile tungimata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
õppus, sõjaline, analüütika, Zapad-2017, NATO, Valgevene, Venemaa

Peamised teemad