02:54 22. August 2017
Tallinn+ 12°C
Kuula otse
Lääne valitsused ei usu enam, et Venemaa tagastaks Ukrainale lähiajal Krimmi

Krimm nagu Baltikum

© Sputnik / Сергей Мальгавко
Analüütika
lühendatud link
6811

Miks Saksamaa Vabademokraatliku partei (FDP) juht Christian Lindner tahab leppida Krimmi annekteerimisega? Sellepärast, et külma sõja ajal toimus täpselt sama Leedu, Läti ja Eestiga, kijrutab Saksa ajaleht Die Tageszeitung

Tobias Schulze, Inosmi viitega väljaandele Die Tageszeitung

Proua kantsler andis FDP juhi avaldusele omapoolse hinnangu. Esmaspäeval teatas Angela Merkel pressiesindaja kaudu, et ei ole Christian Lindneri seisukohast eriti heal arvamusel. "Venemaa anneksioon on rahvusvahelise õiguse rikkumine," teatas valitsuse ametlik esindaja. Saksamaa valitsuse ja kogu Euroopa Liidu seisukoht selles küsimuses on "täiesti ühemõtteline ja muutumatu".

Venemaaga ei kannata Sõbra laulu laulda >>

Mallorcal puhkusel viibides käsitles Lindner laupäeval ajalehele Westdeutsche Allgemeine Zeitung antud intervjuus Saksamaa ja Venemaa suhteid. FDP liider teatas, et on NATO Ida-Euroopa liikmesriikide poolel, kuid peab vajalikuks "suhete taaselustamist Venemaaga". See käib esmajoones Ukraina konflikti kohta. "Tabuteemana tuleks Krimmist rääkida kui pikaajalisest ajutisest lahendusest," sõnas ta.

Tegelikult jutt polnud sajaprotsendilisest tabuteemast. Lääne valitsused ei usu enam, et Venemaa tagastaks Ukrainale lähiajal Krimmi, mille ta annekteeris 2014. aastal. Läbirääkimisel Kiievi ja Moskvaga kontsentreerivad nad tähelepanu pigem olukorrale Ida-Ukrainas. Kuid on hoopis teine asi, kui sellest räägitakse ühemõtteliselt ja seejuures nõustutakse avalikult Krimmi staatusega. Seepärast pöörataksegi Lendneri avaldustele praegu nii suurt tähelepanu, kuna partei võib tulevases Saksamaa valitsuses saada välisministri koha.

Stoltenberg: NATO ei soovi konfrontatsiooni Venemaaga >>

FDP valimisprogrammis ei ole seda initsiatiivi kajastatud. Tõsi, partei nõuab seal Venemaa valitsusega dialoogi jätkamist, kuid samal ajal öeldakse seal sõna-sõnalt järgmist: "Meie, vabad demokraadid kutsume Venemaa valitsust üles viivitamatult lõpetama rahvusvahelise õigusega vastuolus oleva Krimmi okupeerimise ja sõja Ida-Ukrainas." 

Partei juhtkonnast aga kostab viimastel kuudel pidevalt hoopis Venemaale sõbralikke väljaütlemisi. Partei aseesimees Wolfgang Kubicki kritiseerib igal vähegi sobival juhul Moskva-vastaseid majandussanktsioone. Lindner ise nimetas alles maikuus Venemaa kõrvaldamist G-8 läbirääkimisprotsessist veaks.

Euroopa poliitikaga tegelev Vabademokraatliku partei esindaja Alexander Lambsdorff teatas juuli keskel Deutsche Wellele: "Arvan, et meil kujuneb samasugune olukord, nagu oli külma sõja ajal Balti riikidega. Nende annekteerimist Nõukogude Liidu poolt ei tunnustatud samuti." Nüüd kasutas Lindner seda võrdlust oma intervjuus. Saksamaa Liitvabariik ei tunnustanud kunagi Baltimaade annekteerimist, kuid kasutas seda ometi edukalt oma lähenemispoliitikas.

Simonjan: hoopis meie peaksime kartma, et Eesti tirib meid tagasi Nõukogude Liidu õudustesse >>

Kuidas konkreetselt see tants anneksiooniga käis? Näiteks pärast seda, kui Leedu 1990. aasta märtsis Nõukogude Liidust lahkumisest teatas, saatis Helmut Kohl koos Prantsusmaa presidendiga Leedu valitsusele kirja. Selles märgiti, et noort riiki pole võimalik tunnustada ja et Leedul tuleks oma suveräänsuse väljakuulutamine edasi lükata.

Saamal ajal pidas Saksamaa valitsus Moskvaga Saksamaa ühendamise läbirääkimisi. Baltlaste huvid ei tohtinud Saksa riigi ühendamist ohustada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Ja jälle Krimm: Läänes nähakse analoogiat Balti riikides toimunud protsessidega… >>

Tagid:
õigused, annekteerimine, Christian Lindner, Baltimaad, Baltikum, Saksamaa, Ukraina, Krimm, Venemaa

Peamised teemad